12.jaanuaril andis Eesti Koostöökogu aru, mida on viimaste aastate jooksul saavutatud. Järgnevalt lühike ülevaade kuuldust….

Kuna Eesti Vabariigi President Toomas H Ilvesel  on olnud märkimisväärne roll Eesti Koostöö Kogu (EKK) tegevuses, vähemalt algusjärgus, siis oligi ta sobilik avasõnade lausuja. Kiitis tänast olukorda, kus EKK poolt antakse välja Inimarengu aruannet ja koostatakse tulevikustsenaariume ning ollakse seega suurest osast Euroopast ees. EKK on olnud riigipidamise kava koostamise eestvedaja ja nüüdseks valmis saanuna on tegemist adekvaatse dokumendiga, mis reageerib rahvastiku koondumisele, vähenemisele ja vananemisele. Toomas H Ilvese suured tänusõnad läksid EKK riigipidamise programmi juhile Külli Taro’le, kuulajad toetasid aplausiga. Ei jätnud Ilves ka kordamata oma lauset, et see, mis meid siia on toonud, ei vii enam edasi (oleks võinud ju ka lisada, et ära paranda töötavat asja, kasvõi inglise keeles if it’s not broke, don’t fix it).

EKK nõukogu liige, Rahandusministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Kaie Karniol selgitas, miks enne EKK-d riigipidamise kava koostamisest, isegi tervikliku ülevaate saamisest asja ei saanud. Puudus keskne koordinaator, kelle fookus oleks paigas ja prioriteedid samuti. EKK on keerulistes juhtumites olnud ka arbiitri rollis. Rõõm sellest, et riigireform on tänaseks jõudnud Vabariigi Valitsuse prioriteediks, eraldi minister lausa ametis (Riigihalduse minister Arto Aas oli ka saalis kuulajate esireas) ning töö käib. Kõige suurem arenguruum on kommunikatsioonis. Näitena Sotsiaalministeeriumi kantsleri kiri haiglatele üleskutsega koostööle tugiteenuste optimeerimisel ja töökohtade arvu vähendamisel, kus oli eraldi rõhutatud, et meditsiinilist personali see ei puuduta. Avalikkuses aga tekkis kuvand, et riik nõuab haiglatelt töökohtade vähendamist, sh ka arstide ja õdede osas.

Raivo Vare täiendas eelkõnelejat, et riigi reformimine ongi pidev protsess, millega tema sõnul alustati masu ajal (selle väitega saab nõustuda juhul, kui masule eelnevat nimetada riigi ülesehitamiseks, mis peab ju reformimisele eelnema). Põhiliselt on keskendutud kohalikele omavalitsustele, ka OECD raport 2011 aastast viitas probleemisele ühtlases riigivalitsemises.

EKK riigipidamise programmi juht Külli Taro andis põhjaliku ülevaate toimunust ja eesootavast. Taro alustas EKK-s 2013 a ja alguses tuli vastus leida kahele küsimusele. Esiteks, milline on mandaat ja teiseks, miks ei tegele oluliste teemadega (sotsiaal, haridus, tervishoid jne). Kodanikule ei olegi vaja mingit eraldi mandaati tegelemaks oma riigi pidamisega, ta on selle riigi kodanik. Ilma toimiva riigita ei saa ka olulisemad asjad korralikult toimida.

Programm algas 2013, riigipidamise kava sai valmis 2014 ja programm lõppes 2015. Nüüd jätkub täitmise jälgimine. Järgmisel kuul jõuab avalikkuse ette Riigireformi Radar, mida veavad Tööandjate Keskliit ja Praxis.

Tuleb ka Rahvaalgatusveeb, mis eesmärgiks on lihtsustada kodanikule algatuste tegemist ja neile toetuse kogumist. Loomulikult ei saa seal anonüümselt toimetada.Kohalike omavalitsuste reform on käimas. Põhiline, et arvestataks erinevustega, et tehtaks vahet otsustamisel ja täideviimisel, et koostöö oleks funktsioonipõhine, et otsustamine oleks kohapeal, aga täitmine kaugemalt. Praeguse haldusreformi eelnõu kohaselt alustatakse territoriaalsete muudatustega, tõsisemad arutelud on alles ees.

Riigisektori puhul alustati selgitustööst, kui suur riigisektor üldse on? Avalik sektor – 136 800 töötajat (kõik, kus riik on mingilgi moel osaline). Valitsusektor – 119 100 (riigieelarvest ülalpeetavad). Ametiasutused, hallatava asutused – 81500 töötajat. Ametnikud – 20900 inimest, neist keskvalitsuses 85 %. Detailne ülevaade veebilehelt riigipilt.ee

Märkimistväärt on nullbürokraatia projekt, õigusloome vähendamise kava, riigiaudit. Valiku koht on, kas anda peaministrile valitsuses otsustamisel õigusi juurde või rahulduda suurema konsensuse leidmise suunaga. Niisamuti on soov kasvatada konkurentsi parlamenti kandideerimisel ja võimaldada valitud liikmetel senise töö ja elukorralduse jätkamist (paratamatult kaasneks sel juhul ametnike rolli kasv).

Visionäär ja “maailma puhastaja” Rainer Nõlvak oli palutud esitama arvamust  nn kõrvaltvaataja pilgu läbi. Nõlvak tunnustas tehtud töö eest “riigivorstivabriku vorstitegemise tehnoloogia” väljaselgitamisel ja avalikkusele tutvustamisel. Lisaks pani ta südamele, et kui Eesti on e-riik ja soovib digimaailmas käia esirinnas siis tuleb meil rohkem panustada oma lahenduste maailmale tutvustamisele, kõikidele, ka teravatele küsimustele vastuste leidmisele. Näiteks e-valimised on seda väärt, et seda ei kasutataks mitte ainult Eestis vaid ka mujal. Isikutuvastuse tehnoloogiad arenevad, nutitelefon suudab sõrmejälge tuvastada, kaugel ei ole ka silma võrkkesta abil isiku tuvastamiste laiem kasutuselevõtt. Eestil on vaja siin mitte ainult edasi liikuda vaid samas ka teisi riike kaasa aidata, meil on siin palju võita ja ka kaotada.

Marika Valk, EKK nõukogu esimees rääkis järgmisena Sotsiaalpartnerluse programmist ehk vajadusest leida vastus küsimusele, milline on pensioni eesmärk ja roll 21.sajandi töösuhetes? Konflikt pensionisaajate arvu ja ootuste kasvu ning tööealiste vähenemise vahel on ilmne ning lihtsalt pensionikassasse raha juurdemaksmisest varsti juba ei piisa.

Programmijuht Liis Uder jätkas, et kui täna on 4 töötavat inimest ühe ülalpeetava kohta siis aastaks 2040-ks jääb alles vaid 2. Eesti inimeste lootus pensionipõlveks – pension on kõrge ja töötan edasi tegelikus elus ei täitu. Pension on madal ja pensionäride tööhõive samuti.

Lõpetuseks tutvustas EKK juht Teele Pehk Rahvaalgatusveebi ja andis teada, et järgmise (2016/2017) Inimarengu Aruande teemaks on Üleilmne eestlus ning aruanne saab olema veebis paremini esitatud, kasutatav, tsiteeritav kui senised.