28. mail 2024 toimus Eesti Koostöö Kogu ja Arenguseire Keskuse ühisseminar uue Eesti inimarengu aruande 2026 (EIA) fookusest lähtuvalt „Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?“. EIA 2026 tuules avasid teemat inimarengu indeksi kolme näitaja majandus, tervis ja haridus kaudu president Kersti Kaljulaid, Ott Oja (VATEK, Eesti Koostöö Kogu) ja Eneli Kindsiko (Tartu Ülikool, Arenguseire Keskus). Arutelu juhtis Tea Danilov. Videosalvestus on järelevaadatav siit:  “Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?“.

Mõned kajama jäänud mõtted Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga sulest:

  • Tänapäeva lapsed ja noored omandavad õhust tehnoloogia käsitlemise oskused. On ekslik arvata, et kui meie elus on palju tehnoloogiat, peame seda ka palju koolis õpetama. Kool on peamiselt sotsiaalne keskkond. Tänapäeval on enim vaja õpetada ühiskonnaliikmena toimimist – kuidas suhelda, konflikte lahendada, koostööd teha, probleemidele lahendusi leida. See on peamine konkurentsieelis masinate ees.
  • Õpioskuse ja huvi tekitamine on õpetaja kõige tähtsam ülesanne.
  • See et me Euroopaga võrreldes ehk isegi üle rahastame haridusüsteemi ja alarahastame sotsiaalsüsteemi, peegeldab ka ootusi koolile. Oleme soovinud palju lahendada just haridussüsteemi kaudu.
  • Tänane kool ja õpetaja on ülekoormatud. Me paneme aina enam ootusi, ent tingimusi ootuste täitmiseks ei loo. Kõige enam on vaja vabastada õpetajale ja koolijuhile aega, et mõelda ja luua huvi tekitavat koolikeskkonda ja õpisisu. Tuleb teha üks korralik lahutamistehe, et võtta koolilt ära koormat, et tekiks aega. Mingid ülesanded saab delegeerida tehnoloogiale.
  • Kui iga kool oleks palju vabam tegema iseseisvaid otsuseid millist kooli nemad tahavad teha, tooks see kiiremini töö käigus välja, mis ideed on konkurentsivõimelisemad, mis lahendused just neile paremini sobivad. Tänane keskselt juhitud protsessipõhine korraldus tekitabki reformiväsimuse ja palju ebasobivaid lahendusi.
  • Täna õpetab koolis 5 põlvkonda õpetajaid. Noored õpetajad ei lähe kooli alati pika plaaniga ja sellega peaks karjäärimudel arvestama. Me ei saa lubada riigina endale mudelit, mis noori õpetajaid ei motiveeri.
  • Hariduslike ressursse oleks otstarbekam jaotada konkreetsete koolide (või piirkondade) vajadusi arvestades, mitte võrdsuse printsiibil. See otsustusvabadus peaks olema omavalitsusel, kellel on võimalik konkreetsete väljakutsetega silmitsi seisvaid koole rohkem toetada ja teatud kriisides appi minna.
  • Eestlaste tervis kaob eluviisi valikute nahka. Kooli keskkonna ja kooli teekonna kujundamise kaudu saab päris palju mõjutada tervislike valikute tegemise harjumust.
  • Vaja tervikteenuste vaadet: koolimaja ei tohi olla lukus õhtusel ajal. Kogukonnakool ei tähenda seda, et kogukond käib seal koolis vaid on seal kogu aeg. Me ei pea valima, kas päästame raamatukogu või koolimaja. Need võiksid olla koos, ühes majas. Silotorni mõtlemine raiskab ressursse. Kokku koondudes saab ka ümbritsev kogukond pakkuda koolile olulisi funktsioone, mis vähendavad kooli koormat.

2026. aastaks valmiv inimarengu aruanne keskendub haridusele ja küsib: kuidas haridus meie ühiskonnast vastu peegeldub ja kas peegeldus annab meile tulevikuks piisavalt kindlust? Eesti inimarengu aruanne (EIA) on iga kolme aasta tagant ilmuv ainulaadne kogumik, mis on teaduspõhine peegeldus Eesti tegelikkusest ja arenguvalikutest. Eesti tunnustatud teadlaste poolt koostatud andmestikku ja tulevikustsenaariume saavad oma tegevuses aluseks võtta otsustajad nii poliitikas, majanduses kui ka muudes valdkondades. Eesti inimarengu aruannet annab välja Eesti Koostöö Kogu. Täpsem info EIA 2026 koostamisest: https://kogu.ee/eia-2026/

Fotograaf: Erik Peinar, Riigikogu.