Globaalne inimarengu aruanne
1990. aastast alates reastab ÜRO Arenguprogramm (UNDP) maailma riigid inimarengu indeksi alusel pingeritta. 30 aastat tagasi loodud uudse indeksi (inimarengu indeks) toel hakati mõõtma erinevate riikide heaolu ja inimarengut laiemalt kui pelgalt majandusliku jõukuse järgi. Olulisemaks seati hoopis see, kuidas majanduskasvu on suudetud kasutada inimeste elu parandamiseks, nende vajaduste rahuldamiseks ja inimlikuks eneseteostuseks.
Seda aruande metoodikat ja rahvusvahelist standartit (Human Development Reports) kasutab ka Eesti Koostöö Kogu Eesti inimarengu aruannet koostades, mida alates 1990. aastast annab välja ÜRO Arenguprogramm (UNDP).
Eri maade inimarengut võrreldes on ÜRO seadnud sihiks mitte lihtsalt statistilise ülevaate saamise, vaid kõigi liikmesriikide innustamise, et pingutada suurema jätkusuutlikkuse ja elanikkonna kõrgema elukvaliteedi saavutamise nime. Võrreldes 1990. aastate algusega on ka ÜRO inimarengu käsitlus muutunud sisult mitmekülgsemaks. Olulise kriteeriumina on lisandunud inimarengule jätkusuutlikkuse mõõde. Inimarengu indeks koosneb kolmest komponendist:
- jõukuse mõõdikust, milleks on rahvatulu või ka rahvuslik kogutoodang inimese kohta, mis peegeldab materiaalsete võimaluste kasvu;
- oodatava eluea pikkus sünnihetkel, milles kajastub rahva tervis ja toitumus;
- kirjaoskus ja kooliskäimise ulatus, mille kaudu mõõdetakse inimeste vaimuilma ja valikuoskuste avardumist.
2020. aasta globaalse inimarengu aruande esitlus: