27. novembril 2013 korraldas SA Eesti Koostöö Kogu Tallinna Lauluväljaku klaassaalis konverentsi „Eesti kui väikeriik – eelised, puudused ja võimalused“
Teadlaste hinnangul saab väikeriiki kui nähtust määratleda mitmel eri moel, vaadeldes väiksust nii puuduse kui eelisena. Ühel meelel ollakse põhilises: riigi suurus on oluline ja väikeriik on eriline. On selge, et väikeriigi ülalpidamine on suurriigi haldamisesega võrreldes suhteliselt kulukam ja väikeriik peab seetõttu tulemuslikumalt toimima. Ent millise koormaga ollakse valmis leppima? Kas väike peab üritama olla suur? Kas osatakse väikeriigi eeliseid ära kasutada ning puudustega piisavalt tegeleda? Kas teiste riikide kogemusest ollakse valmis sisuliselt õppima või kasutatakse välismaa näiteid üksnes suusoojaks?
Mitmed tuntud ühiskonnategelased rääkisid viimastel aastatel vajadusest „Eesti riigi pidamise“ korraldus ja väljavaade üle vaadata. Küsiti, kas taastatud iseseisvuse kahe aastakümnega loodud riik toimib parimal ja just Eesti eripära arvestaval moel. Me soovime häid ja käepäraseid avalikke teenuseid, ent me rahvastik väheneb, vananeb ja koondub. Kuidas leida katet kasvavatele kuludele? Kas vähendada ootuseid? Mis peaks tänapäeval olema üldse riigi ja omavalitsuse kohustus, mis aga igaühe enda või kogukondlik vastutus?
Konverents üritas sõnastada Eesti riigi toimimise keskseid probleeme ning pakkuda välja väikeriigile sobivaid lahendusi, panemata seejuures kahtluse alla omariiklust, rahvuskultuuri ja eesti keelt kui omaette väärtusi. Kokku toodi akadeemilised teadmised, pikaaegne praktiline kogemus ja vabad mõtlejad.
Tervitusega esines Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Eesti Koostöö Kogu nõukogu liige ja Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane pidas ettekande teemal „Väikeriigi majandus: võimalused ja piirangud“.
Professor Tiina Randma-Liiv ja teadur Külli Sarapuu Tallinna Tehnikaülikoolist rääkisid „Väikeriigi valitsemise võlust ja valust“.
Külli Taro Eesti Koostöö Kogust pidas ettekande teemal „Riigi röntgen.“ Ettekanne põhines konverentsi erilehe artiklile “Kui suur on Eesti riigiaparaat ja kas see paisub?”.
Konverentsi puhul anti välja erileht Riigimasin ning ürituse eelselt viidi osalejate sead läbi välkküsitlus, milles paluti vastajate hinnangut riigihalduse olukorrale (küsitluse tulemuste kokkuvõte, kõik küsitluse vastused).
Inglisekeelses vestlusringis “Kuidas paistab Eesti väljastpoolt? Mida on Eestil teistelt väikeriikidelt õppida?“ osalesid Katju Holkeri, Nele Eichhorn, Piet Boerefijn, Veiko Spolitis.
Vestlusring „Mida ja kuidas peaks Eesti riigihalduses tegema teisiti?“ osalesid Väino Sarnet, Heiki Raudla, Liia Hänni ja Oliver Väärtnõu.
Videod
VIDEO – 1. osa – ettekanded
VIDEO – 2. osa – Vestlusring “Kuidas paistab Eesti väljastpoolt? Mida on Eestil teistelt väikeriikidelt õppida?“ (inglise keeles).
VIDEO – 3. osa – Vestlusring „Mida ja kuidas peaks Eesti riigihalduses tegema teisiti?“
Konverentsi fotojäädvustus:
