24. oktoobril 2024 toimus teine Eesti inimarengu aruande 2026 (EIA) teemaline (veebi)seminar „Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?“. Eesti Koostöö Kogu, Arenguseire Keskuse ja Noored Kooli ühisseminaril arutleti nii üldhariduslikust ebavõrdsusest kui ka huvihariduslikust ebavõrdsusest. EIA 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko tõstatas seminaril küsimuse, et saavutushariduse kõrval vajame tugevamat ennetusharidust. Aga miks? Arutelu on järele vaadatav siit. Seminari slaidid avanevad siin.
Teemat avasid Tartu Ülikooli rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, Mõttekoda Praxise analüütik Sandra Haugas, Noored Kooli õpetaja, endine politseinik Herdo Kala, Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea ja Noored Kooli endine õpetaja Aleksei Jašin. Seminari juhtis ja võttis kokki EIA 2026 peatoimetaja ja Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.
*Üldhariduslõhe: Ema sissetulek on seotud lapse paremate matemaatikaeksami tulemustega. Kehvemate tulemustega koolides napib sageli kvalifitseeritud õpetajaid ja vanemate sissetulek on madalam, suur osa sissetulekust moodustavad toetused, mitte töötasu. Jõukamad pered saavad õpetajate puudust leevendada eraõpetajate abil.
*Tallinna koolide pinged: Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea Aleksei Jašini sõnul kolmandik kuni pool kesklinna koolide õpilastest tuleb äärelinnast või kaugemalt. Näiteks Põhja-Tallinnas käib piirkonna koolides vaid 3000 õpilast 4000-st. „Selge on, et nende läheduses suudab kinnisvara või fiktiivset sissekirjutust soetada heal järjel perekond. Head lahendust sellele ei ole. Pole mõtet piirata vastuvõttu nendesse koolidesse, pigem on vaja paremaks teha piirkonnakoole.“
*Huvihariduse lõhe: Statistikaameti andmetel, aastatel 2020-2023 osales huvikoolides kõigest iga kolmas maalaps, samas kui linnalistes asulates iga teine. Maakonniti on suurim lõhe Valgamaal (21%) ja Harjumaal (53%). 16–19-aastastest osaleb huvihariduses vaid 25%. Enim osalevad jõukamate perede lapsed.
*Noorte riskikäitumine ja vaimne tervis: WHO andmetel on teismeliste seas riskikäitumine tõusuteel. E-sigarette kasutab Eestis iga teine 15-aastane, tüdrukud ületavad selles numbris juba poisse. Island oli 1990ndatel Euroopas noorte riskikäitumise tipus, täna on teistele eeksujuks – saavutades riskikäitumise vähendamise tänu ennetusfookusega huviharidusele.
*Noored Kooli õpetaja ja endine politseinik Herdo Kala hoiatab: „Kui me praegu ei tegutse, siis mida me teeme 3–4 aasta pärast. Ma olen politseinikuna tagajärgedega tegelenud, õpetajaks hakkasin sellepärast, et tegeleda põhjustega.“
Sündmus on järjekorras teine veebi(seminar), mis populariseerib hetkel koostamisel olevat hariduse teemalist Eesti inimarengu aruannet (EIA). 2026. aastal valmivas EIA-s võetakse luubi alla haridus ja selle mõju ühiskonna arengule, sealhulgas käsitletakse hariduslõhe järelmeid ühiskonnas. Eesti Koostöö Kogu ja Arenguseire Keskuse esimest ühist EIA teemalist vebinari “Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?” saab järele vaadata siit.
Fotograaf: Erik Peinar, Riigikogu.