Rahvakogu (2013)

21. novembril 2012 kutsus president Toomas Hendrik Ilves parlamendis esindatud erakonnad, vabaühenduste esindajad, harta autorid, kultuuritegelaste kõneisikud ja poliitikateadlased Kadrioru Jääkeldrisse koosolekule, et ühiselt leida lahendus erakondlikku otsuseprotsessi ehk praktilise poliitika tegemise viisi tabanud usalduskriisile.

Koosolekul sündis kokkulepe, et 2013. aasta esimese kolme kuuga saab iga Eesti kodanik võrdväärse õiguse teha ettepanekuid kehtiva erakonnaseaduse ja valimisseaduste muutmiseks. Algselt Jääkeldri protsessiks nimetatud ja hiljem Rahvakoguks ümber ristitud kokkuleppe praktiline elluviimine tehti ülesandeks Eesti Koostöö Kogule. Rahvakogu oli kõigile soovijatele avatud algatus, millega ühisloome viisil valmistati ette muudatusettepanekud poliitilise protsessi ja demokraatia tulevikuga seotud küsimuste lahendamiseks Eestis.

Rahvakogu töö jagunes järgmistesse etappidesse:

Ideede ja ettepanekute kogumine

Veebikeskkonda www.rahvakogu.kogu.ee sai jaanuaris 2013 iga kodanik sisestada oma ettepanekud viies valdkonnas: erakondade rahastamine (sh annetused), erakonnad (sh parteide sisedemokraatia), valimised, kaasatus (ehk kodanike võimalus osaleda poliitikakujundamises) ja sundpolitiseerimine (ehk avaliku sektori ametikohtade seotus parteidega). Lisaks koondati veel teemasid ja ettepanekuid varia teema alla. Ühe kuuga sisestati www.rahvakogu.kogu.ee lehele 1595 ettepanekut, nendest 517 puudutas valimisi ja valimissüsteemi, 217 parteide rahastamist, 176 kaasamist ja osalusdemokraatiat, 107 parteisid ja parteisisest demokraatiat ning 60 sundpolitiseerimist. Ülejäänud ettepanekuid ei saanud otseselt liigitada viie nimetatud teemavaldkonna alla.

Ettepanekute süstematiseerimine ja analüüs

Veebruaris 2013 sõelusid mõttekoja Praxis analüütikud ettepanekud teemade kaupa kimpudesse ning koostasid iga teema ja allteema kohta vahearuande. Seejärel andsid erakonnapoliitika ja valimiskorra eksperdid ettepanekukimpudele oma neutraalse kommentaari ja lisasid selle rakendamisega kaasneva eeldatava mõju hinnangu.

Loe ettepanekute analüüsist täpsemalt siit ning ekspertide mõjuhinnangutest siit.

Ekspertide teemaseminarid

Märtsis 2013 toimusid Rahvakogu viiel põhiteemal seminarid, kus osalesid ettepanekute esitajad ning kutsutud eksperdid (teadlased, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud, vabaühenduste esindajad). Seminaride ülesanne oli hinnata mõjususe ja eesmärgipärasuse kombineeritud skaalal, millised 59 alateemast on kõige asjakohasemad ja mõjusamad Rahvakogu ajendanud probleemide lahendamiseks. Välja valitud teemad saadeti eelistatuimate lahendusvariantide selgitamiseks aprillis toimunud arutelupäevale.

Loe vabaühenduste liidu EMSLi korraldatud teemaseminaride kohta täpsemalt siit.

Rahvakogu arutelupäev

6. aprillil 2013 korraldati Tallinna lauluväljaku saalis esindusliku valimiga rahvakoosolek, kus arutati 23 ettepanekut ja nende mõju ning hääletati kõik ettepanekud läbi. Arutelupäev tipnes enim toetust pälvinud ettepanekute vormistamisega. Arutelupäeva korraldas vabaühenduste liit EMSL koos Avatud Eesti Fondiga.

Vaata arutelupäeva videos ning loe selle kohta lähemalt siit.

Ettepanekute esitamine Riigikogule

9. aprillil 2013 esines president Toomas Hendrik Ilves Riigikogu ees poliitilise avaldusega jääkeldri protsessi ja Rahvakogu teemadel, lausudes, et Rahvakogu töö väärib põhjalikku ja avatud arutelu nii parlamendi põhiseaduskomisjonis, fraktsioonides kui ka suures saalis. Ühtlasi esitas president parlamendile Rahvakogu töö tulemuse – 15 ettepanekut, sh ettepanek muuta valimisseadust ja erakonnaseadust. President Ilvese avaldus Riigikogus Rahvakogu ettepanekute üleandmisel.

Rahvakogu protsessi korraldasid vabatahtliku töö korras vabaühendused, erakondade esindajad ja professionaalsed poliitika-uurijad.