Riik üldiselt: Esindusdemokraatia ja riigikogu

PEATEEMA: RIIK ÜLDISELT

Ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkida soovivaid kodanikke kutsuti üles tegema Rahvakogu.ee keskkonnas ettepanekuid viiel põhiteemal: rahastamine, erakonnad, valimised, kaasatus, sundpolitiseerimine. Täiendavalt oli võimalus esitata neist teemadest välja jäävaid mõtteid rubriigis Varia. Esitatud ettepanekute ja kommentaaride analüüsimisel selgus vajadus luua täiendav teemarubriik Riik üldiselt eristamaks selliseid mõtteid, mis väljusid etteantud teemade piiridest, kuid tõstsid esile riigi üldise toimimisega seotud teemasid ja kodanike muresid. Riik üldiselt peateema alla koondati 687 ettepanekut ja kommentaari.

ALATEEMA 1: ESINDUSDEMOKRAATIA JA RIIGIKOGU INSTITUTSIOON

Riik üldiselt rubriigis esitatud ettepanekutest ja kommentaaridest 238 käsitles esindusdemokraatiat ja Riigikogu toimimismehhanisme, funktsioone ja otsustusulatust – see on 35% kõigist antud peateema alla koondatud ettepanekutest ja argumentidest. Käesolevas kokkuvõttes on esmalt toodud kolm selgelt esile kerkinud ning enam arutelu ja toetusargumente pälvinud ideede gruppi. Valvad enamus antud alateema ettepanekud ja argumente aga ei olnud võimalik selgelt koondada, kuna oli väga palju erineva sisu ja kvaliteediga üksikideid. Kuna neid oli aga palju, siis kokkuvõtte lõpus on esitatud ka loetelu enim toetushääli kogunud või muidu tähelepanuväärsetest muudest ettepanekutest, mis ei kajastu teistes Riik üldiselt peateemaga seotud kokkuvõtetes.

  1. 1.          Riigikogu liikmete ametiaja kestuse piiramine (33 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: piirata Riigikogu liikmete ametiaeg kahe ametiajaga. Seda toetas 28 ettepanekut ja argumenti, millele kokku anti 701 toetus- ja 59 vastuhäält.

Variatsioonid: piirata Riigikogu liikmestaatus ühe või kolme ametiajaga, 10 või 12 aastaga; kaks ametiaega kokku, kuid mitte järjest.

Pooltargumendid: pikaajalised Riigikogu saadikud võõranduvad tegelikust elust ja neil kaob reaalsustaju; oleks vajalik, et inimene teeks vahepeal muud tööd ja elaks nö tavalise inimese elu; suurendab rotatsiooni ja vähendab stagnatsiooni parlamendis; toob [Riigikokku] uusi ideid; kahandab korruptsiooniohtu; aitab vältida “professionaalsete riigikogulaste” teket ja vähendada saadikute nn “eksimatute” sündroomi; ei peljata ellu viia olulisi, kuid ebapopulaarseid muudatusi, kui see ei mõjuta tagasivalimist.

Vastuargumendid: sellise piirangu seadmine ei paranda tänast ega tulevast poliitilist olukorda; juba kolmandat ametiaega Riigikogu liikmed on kindlasti oma eelisteemadel tugevad ning see lisab tööle kvaliteeti; kogemustega, pädev rahvasaadik, kellel püsib valijate toetus, on kulla hinnaga ja teda tasub hoida; suure hulga uute inimeste juurdetulek kahjustab ajaloolist mälu.

  1. 2.          Esindusdemokraatia asendamine (22 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: asendada esindusdemokraatia delegaadidemokraatiaga. Seda ettepanekut toetati selgelt 10 ettepanekus ja argumendis, mis said kokku 262 toetushäält ja 77 vastuhäält.

Ettepaneku kohaselt peaks koos õigusega osaleda vahetult poliitikakujundamisel olema kodanikel ka õigus delegeerida oma häält (mandaati) teisele isikule või ideoloogilisele grupile (olgu see erakond või ad-hoc grupp), kui kodanik ise ei soovi (ei oska, ei ole aega) poliitikakujundamise protsessis aktiivselt osaleda. Ettepanek minna üle delegaadidemokraatiale täiendab Kaasatuse peateema all kokkuvõttes „Rahvahääletus“ käsitletud ettepanekuid rakendada riigivalitsemises laialdasemalt otsedemokraatiat. (Siinne ettepanek hõlmab ka valgdemokraatiaga (ingl liquid democracy) seotud ettepanekuid – hääle delegeerimise aspekt on valgdemokraatia keskne tunnus).

Pooltargumendid: isiku kaudu erakonna valimine on liiga ebamäärane; elu on mitmekülgsem kui ühe erakonna ideoloogia; enda pädevust tõestanud delegaadid saavad suurema osa olulisi otsuseid teha ära sama operatiivselt nagu tavalise esindusdemokraatiagi puhul; delegaadidemokraatial baseeruv korraldus soosib kodanike suuremat osalust, aga ei nõua seda; võimendab meritokraatlikku elementi, poliitikute eksimused saavad kiiresti karistatud; kui inimesed saavad otsustada või otsustamist oma äranägemise järgi delegeerida, hakkab ühiskond hoolitsema vastutustundlike kodanike kasvatamise eest.

Vastuargumendid: häälte ostmine muutuks ülilihtsaks.

Variatsioonid:

  1. Riigikogu liikmel on Riigikogus samapalju hääli kui ta sai valimistel (22 toetushäält, 22 vastuhäält);
  2. Kodanikud annavad mandaadi mitte inimesele ja erakonnale, vaid konkreetsetele projektidele teostamiseks: Riigikogusse saada sooviv inimene esitab rahvale (selleks ettenähtud veebilehel) oma eesmärgid ja plaani, kuidas ta kavatseb eesmärgid täita; valituks osutumisel saab ta mandaadi idee elluviimiseks vajalikuks ajaks (3 toetushäält, 37 vastuhäält);
  3. Valijad saavad igal ajal oma hääle teisele isikule suunata (1 toetushäält; 28 vastuhäält).

 

  1. 3.          Riigikogus asendusliikme määramine (19 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: muuta Riigikogu asendusliikmete määramise korda. Seda pooldas 17 ettepanekut ja argumenti, mis said kokku 139 toetushäält ja 83 vastuhäält.

Variatsioonid: asendusliige peaks tulema samast piirkonnast / sama ringkonna kandidaatide nimekirjast; asendusliige peaks tulema ringkonna üldisest pingereast, asendusliikmeks saab esimene ebapiisava häälte arvu tõttu väljajäänu (kes võib olla ka teisest parteist); saadiku kohalt lahkumisel asendaks teda esimene valimistel osalenu, kes jäi Riigikogust välja (st ei toimu vangerdamist, kus ühe ministri lahkumisel ametist ja siirdumisel peaks lahkuma sealt saadik X ning teise Riigikogu saadiku suundumisel ministri ametisse asub tema kohale riigikokku saadik Y); iga saadik valib endale ise asendusliikme / annab oma hääled üle teisele kandidaadile (st hääled ei liigu automaatselt mööda partei nimekirja); asendusliige valitakse koos saadikuga; asendusliikme volitused peavad kehtima kuni uute valimisteni.

Antud teemaga seotud teised ettepanekud: a) parteist lahkumise ja/või uude parteisse jm ühendusse astumise korral tuleb isik Riigikogust välja arvata, tema asendusliikmeks peab saama valimisel antud kodanikule hääli toonud partei liige; b) kandideerimisnõusoleku andmisel peab isik selgelt teatama, et ta on valmis mandaadi saamisel asuma täitma just selle esindusorgani liikme kohustusi kogu volituste ajal – asendamine tuleks kõne alla üksnes püsiva võimetuse korral või saadiku nimetamisel valitsuse liikmeks (või siirdumisel KOV volikokku); c) kui valituks osutunud isik loobub mandaadist ilma mõjuvate põhjusteta, kehtestatakse talle 10 aastane kandideerimise keeld nii Riigikokku kui ka kohalikku volikokku.

  1. 4.          Muud Riigikogu töökorraldust puudutavad ettepanekud

Nii Kaasatuse, Valimiste, Erakondade kui ka Varia teema all esitati arvukalt ettepanekuid, mis käsitlesid Riigikogu töökorraldust ja funktsioone. Riigikogu liikmete arvu (sh parlamendi kahekojalisuse ettepanekut) teemat katab Valimiste peateema all kokkuvõte „Riigikogu“, samuti käsitletakse seal valijatega regulaarse kohtumise nõuet. Järgnevalt on aga toodud rida erinevate inimeste poolt korduvalt esitatud, olulist vastukaja kogunud või teistega võrreldes enam toetushääli kogunud ettepanekuid:

  1. Avalikustada Riigikogu liikmete kuluhüvitiste aruanded koos täpsustavate selgitustega (201 toetus-, 7 vastuhäält);
  2. Jõustada Riigikogu eetikakoodeks (kas parlamendi otsusena või seadusemuudatusena (171 toetus-, 6 vastuhäält);
  3. Riigikogu iga fraktsiooni esimees annab iga istungi algul aru puudujatest (103 toetus-, 17 vastuhäält);
  4. Välistada Riigikogust lahkuja naasmine sinna (95 toetus-, 18 vastuhäält);
  5. Tühistada riigikogulase saadikupuutumatus (71 toetus-, 10 vastuhäält);
  6. Lubada fraktsiooni vahetada ainult isikumandaadi saanud saadikul (62 toetushäält);
  7. Riigikogusse valitud inimesed peaksid jätkama tööd oma töökohtadel (45 toetus-, 17 vastuhäält);
  8. Eelmisega vastupidiselt leiti, et Riigikogu liikmel tuleb keelata muu töö tegemine (33 toetushäält);
  9. Viia Riigikogust välja Riigikogu valimiste, erakondade ja nende rahastamisega ning rahvahääletustega seotud seadusloome (17 toetus-, 2 vastuhäält).

 

KOKKUVÕTE

Rahvakogu.ee veebilehel arvamust avaldanute nägemus Riigikogu funktsioonist ja sellele kohasest toimimismehhanismist varieerus märkimisväärselt. Aruteluks etteantud viie peateema kokkuvõtetes käsitlemata teemadest pälvis olulist toetust ettepanek piirata Riigikogu liikmete ametiaega – selleteemalisi ettepanekuid saatsid sageli kommentaarid, mis käsitlesid Riigikogu liikmete võõrandumist päriselust ja valijatest. Arvestatava diskussiooni kutsus esile ettepanek asendada esindusdemokraatia valgdemokraatiaga, mis on tihedalt seotud Kaasatuse peateema kokkuvõttes „Rahvahääletus“ käsitletud otsedemokraatia laialdasema rakendamise ideega. Erakondade ja Valimiste temaatikaga seoses pälvis arutelu Riigikogust lahkunute asendamise kord, kuid ettepanekud praeguse korra muutmiseks varieerusid tugevalt.