Riik üldiselt: Vabariigi valitsus ja vabariigi president

Ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkida soovivaid kodanikke kutsuti üles tegema Rahvakogu.ee keskkonnas ettepanekuid viiel põhiteemal: rahastamine, erakonnad, valimised, kaasatus, sund­politiseerimine. Täiendavalt oli võimalus esitata neist teemadest välja jäävaid mõtteid rubriigis Varia. Esitatud ettepanekute ja kommentaaride analüüsimisel selgus vajadus luua täiendav teemarubriik Riik üldiselt eristamaks selliseid mõtteid, mis väljusid etteantud teemade piiridest, kuid tõstsid esile riigi üldise toimimisega seotud teemasid ja kodanike muresid. Riik üldiselt teemal koondati kokku ettepanekuid ja kommentaare 687.

ALATEEMA 3: VABARIIGI VALITSUS JA VABARIIGI PRESIDENT

Riik üldine peateema alla liigituvatest ettepanekutest ja kommentaaridest 91 käsitles Vabariigi Valitsuse või Vabariigi Presidendi institutsiooni. See on 13% kõigist antud peateema ettepanekutest ja argumentidest.

1. 1.          Vabariigi Valitsuse institutsioon(56 ettepanekut ja argumenti)

Vabariigi Valitsusega seotud ettepanekute seas selget domineerivat ettepanekut ei kujunenud, argumentide ja toetushäälte arvu poolest eristusid teistest kaks ettepanekute gruppi.

Ettepanek 1: Kutsuda võimule apoliitiline / tehnokraatlik valitsus (10 ettepanekut ja argumenti; neist pooldavaid 4, millel oli 13 toetushäält ja 34 vastuhäält).

Pooltargumendid: mõnikord on asjad ühiskonnas nii hullud, et ohjad peavad enda kätte võtma külmalt kaalutlevad tehnokraadid, kes ei aja kuulsust taga; riiki peaks juhtima majandusliku mõtlemisega ja elukogemusega spetsialistid.

Vastuargumendid: tehnokraatide valitsus oleks senisega võrreldes halvem; tehnokraadid võivad olla osa mõnest erialasest või ettevõtlikust kildkonnast ning võimule saades asuvad teostama selle kildkonna erihuve, mis ei pruugi olla parem erakondlike huvide teostamisest.

Ettepanek 2: piirata peaministri ametis viibimise aega (6 ettepanekut ja argumenti; neist pooldavaid 3, millel 193 toetushäält ja 19 vastuhäält)

Pooltargumendid: reaalselt kuulub võim suuremas osas ikkagi valitsusele ja peaministrile, mistõttu oleks mõistlik kehtestada peaministri ametis viibimisele ajaline piirang; aitaks vältida ühe inimese üle mõistuse pikaajalist viibimist Eesti riigi (de facto) tähtsaimas ametis.

Variatsioonid: kuni 3 aastat; kaks ametiaega; kümme aastat.

Valitsuse tegutsemispõhimõtete ja funktsioonidega seotud muud ettepanekud olid järgmised:

a)     Muuta valitsuse moodustamise ja ministrikohtade jagamise korda: valitsuse valivad endi seast riigikogulased; ministrid valib valdkondlik üheksaliikmeline Riigikogu komisjon; suurendada teatud perioodiks naiste osalust valitsuses kuni 50%-ni koosseisust; valitsusse kaasata opositsiooni esindajaid; tõsta koalitsiooni moodustamiseks vajalikku häälte arvu, et otsustes väljenduks rohkemate valijagruppide vaated.

b)     Ümberkorraldused valitsusasutustes (nende valitsemisalas): ühendada põllumajandus- ja regionaalministri amet; kaotada regionaalministri ametikoht; koondada metsandus, maavarad, põllunduse ja muu kohalik tegevus ühtse Maamajanduse ministeeriumi haldusalasse; likvideerida keskkonnaministeerium ja viia selle haldusalas olevad inspektsioonid üle Siseministeeriumi haldusalasse.

c)     Teha ministrid vastutavaks oma tegevuste eest sarnaselt eraettevõtete juhtidega.

d)     Keelata ministri tagasiastumise korral tal riigiasutuses (sh Riigikogus) töötada.

e)     Reguleerida õiguslikult koalitsioonileppe sõlmimine.

1. 2.          Vabariigi Presidendi institutsioon(35 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: kaotada presidendi ametikoht või ühendada see peaministri või Riigikogu esimehe ametikohaga (19 ettepanekut; neist pooldavaid 16, millel kokku 172 toetushäält ja 198 vastuhäält).

Pooltargumendid: nii väikese inimeste arvuga riigis on ebaotstarbekas pidada üleval mitut dubleerivat meeskonda; presidendist pole mingit kasu aga riigile läheb maksma miljoneid; tühja tolmu keerutamine riigivalitsemises on asjatu Eesti vaesemaks tegemine; Eesti on selleks liiga vaene riik, et ülal pidada presidente (ametisolevat, erruläinuid).

Vastuargumendid: presidendil on praegu oluline tasakaalustav ja järelkontrolli roll, kuna ta saab ainsana mõjusalt sekkuda, kui peaminister teeb parlamendi enamuse toel olulisi vigu.

Variatsioon: president-peaminister-pealinna linnapea; presidenti võiks asendada õiguskantsler.

KOKKUVÕTE

Vabariigi Valitsuse ja Vabariigi Presidendi institutsiooni käsitlevatest ettepanekutest osa lähtusid väikeriigile kohase poliitilise juhtimise abstraktsetest käsitlustest, teisalt oli ettepanekute tegijatel ilmseid pretensioone konkreetseid ametikohti täitvatele inimestele (ka nende lähikondsetele). Vabariigi Valitsuse toimimist puudutavate ettepanekute puhul võib aimata, et need on esitatud mõeldes peamiselt täna võimul oleva valitsuse ja koalitsioonierakondade käitumisele. Kuid ka presidendi institutsiooni, eriti selle võimuulatusse puutuvatest ettepanekutest paistavad mitmed olema seotud pahameelega nii valitsuse kui ka Riigikogu suunal – rahulolematuse allikaks näib olevat, et Vabariigi Presidendil puuduvad volitused olukorra muutmiseks. Lisaks aga oli hulk presidendi institutsiooni muutmisele suunatud ettepanekutest ajendatud soovist säästa riigi eelarvevahendeid.