Sundpolitiseerimine: avalikud konkursid

Ühiskondliku ruumi politiseerimisest räägitakse, kui avalikus korras mittevalitavatele ja vaid võimuesindajate otsusest sõltuvatele ametikohtadele nimetatakse ilma selge vajaduseta isikud, kes kuuluvad võimul oleva(te)sse erakonda(desse). Samas on keeruline tõmmata selget joont, mis hetkest saame rääkida sundpolitiseerimisest. Tegemist on probleemiga, sest selline olukord piirab isikuvabadusi ning seab küsimärgi alla avalike vahendite otstarbeka kasutamise. Sundpolitiseerimise teemal esitati kokku ligi 248 ettepanekut ja kommentaari.

ALATEEMA 3: AVALIKU VÕIMU AMETIKOHTADE TÄITMINE

14% (34 kirjet 248-st) sundpolitiseerimise teema kohta laekunud ettepanekutest ja kommentaaridest puudutasid avaliku võimu ametikohtadele valituks osutunute pädevust või avalikke konkursse avaliku võimu töökohtade täitmiseks. Tegemist on sundpolitiseerimise teemal kajastuste mahult kolmanda alateemaga.

1. Valida avaliku võimu ameti ning töökohtadele inimesi vastavalt pädevusele(26 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: avaliku võimu ametikohtade täitmiseks tuleb valida inimest tema pädevuse põhjal (22 ettepanekut ja argumenti; poolthääli 563, vastuhääli 46). Seejuures pakuti välja, et Riigikogu liige peab isiklikult vastutama, et tal oleks olemas vajalikud teadmised, oskused ning kogemused ametikohal vastavate otsuste vastuvõtmiseks (1 ettepanek; poolthääli 105, vastuhääli 5).

Variatsioon ettepanekus tulenes sellest, mida hinnata – kas erialast haridust, erialaseid teadmisi, erialaseid oskusi ja/või varasemat elu- ning töökogemust. Tehti ka ettepanek kehtestada erialase hariduse nõue õigusaktiga (1 ettepanek; poolthääli 6, vastuhääli 0).

Pooltargumendid:spetsiifilise ala juhtimine nõuab vastavat haridust ning töökogemust ning seega tuleks ka sellest inimese valikul lähtuda. Kui pole vastavat haridust, siis võib ametniku mittepädevus kahju teha. Näiteks riigiettevõtete nõukoguliikmed võiksid olla ainult vastava valdkonna teadmistega isikud.

Vastuargumendid: ettepaneku rakendamise raskused – kuidas lahendada olukorda siis, kui ametikoha nõudmistele sobivat inimest ei leidu ning kuidas kehtestada reeglid erinevates valdkondades ehk kuidas määratleda, missugustele ametikohtadele kui suured nõuded on vaja kehtestada?

Ettepanek 2: keelata ministril sekkuda ministeeriumi personalipoliitikasse (2 ettepanekut ja argumenti; poolthääli 61, vastuhääli 5).

Pooltargumendid: ministeeriumisse saavad ministri mõjul ametikohale ebapädevad inimesed. Personalihindamine võiks ministri asemel jääda kantsleri ülesandeks.

2. Korraldada avalikud konkursid avaliku võimu ameti- ja töökohtadele(8 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: avaliku võimu ametikohtadele peab korraldama avalikud konkursid (poolthääli ettepanekule 110, vastuhääli 55).

Variatsioon ettepanekus tulenes sellest, milliste ametikohtade puhul avalikku konkurssi korraldada: minister, riigi- ning kohalike omavalitsuste tippjuhid üldiselt, riigiettevõtete nõukogude kohad, linnapea, kantsler, ametnik üldiselt.

Pooltargumendid: avalik konkurss peaks tagama jätkusuutliku arengu ning mittesõltumatuse erakondlikust mõjust, avalik konkurss aitab luua juhtivate ametikohtadele õige inimese leidmiseks vajaliku arutelu.

Vastuargument: Mõne ametikoha puhul on õigus valimised võitnud poliitilisel jõul sobiv kandidaat ise määrata.

KOKKUVÕTE

Avaliku võimu ametikohtade täitmise alateema all peeti oluliseks ametikohtadele avalike konkursside korraldamist ja ametisse sobivate inimeste valimist vastavalt nende erialasele haridusele, teadmistele ning töökogemusele. Ilmnes mure poliitilise tasandi liigse mõjuvõimu pärast avaliku võimu ametikohtadele sobivate kandidaatide määramisele ja sooviti avaliku võimu juhtide sundpolitiseerimise lõpetamist.