Maaleht
Peeter Ernits, Alo Lõhmus
RAHVAKOGU TULEB KOKKU: 6. aprillil peetaval arutelupäeval vaevad rohkem kui pool tuhat rahvaesindajat 19 tähtsamat tõstatatud teemat. Millises meeleolus tullakse arutelupäevale?
Kuna Rahvakogule tehtud äärmuslikumad ettepanekud jäävad arutluspäeval kõrvale, võib see tekitada mulje, et kõneldakse pigem väikestest ja vähetähtsatest asjadest.
Mõni asi liigub hämmastava kiirusega.
Pärast seda, kui 17 ühiskonnategelast eelmise aasta novembris tulid välja “Harta 12ga”, kus väideti, et demokraatia laguneb meie endi silme all ning enam ei toimi side võimu ja avalikkuse vahel, hakkasid sündmused imekiiresti arenema.
President kutsus vabakondade ja erakondade esindajad ning muud poliitikatundjad 21. novembril oma jääkeldrisse.
Seejärel loodud Rahvakogu hakkas veebis (www.rahvakogu.ee) kibekähku ettepanekuid koguma, kuidas Eesti stagnatsioonimülkast välja tirida.
Laupäeval kogunevad pool tuhat juhuslikult valitud kõikjalt Eestist pärit immest pealinna lauluväljaku ruumidesse, et tuhanded väljapakutud ideed vormida paarikümneks lahenduseks, mille president juba teisipäeval saaks Riigikokku kanda.
Töö hakkab käima Ameerika professori James Fishkini meetodi järgi, mida on varem pruugitud Kreekas, Hiinas ja Islandil. “Eestis sellist arutelupäeva varem tehtud ei ole,” tunnistab asja üks eestvedajaid Urmo Kübar.
Mapp, pult ja toidukarp
Tallinna saabuvad 550 inimest pannakse istuma kümnestesse laudadesse, seda tähestiku järjekorras. Kui inimese nimi on Aab, pannakse ta istuma esimesse lauda. Tähestikus järgmine istub lauda number kaks, kolmas lauda number kolm jne.
“Inimene, kes on tähestikus number 56, on jälle laudkonnas number üks,” seletab Kübar.
Laudadel on küpsised, kohv, tee ja vesi. Igaüks saab mapi paberitega, puldi ja toidukarbi.
Toidukarbis on tubli võileib, salat, sai, pirukas, šokolaad ja banaan.
Pult on selleks, et inimene saaks talle meelepärase idee poolt hääletada.
Mapis on viis suurt teemat, igaühe all neli küsimust, mida arutama hakatakse, kõik veebis tehtud ettepanekud ja ekspertide mõjuhinnangud.
Kübar toob näiteks erakondade rahastamise. “Ettepanek on riigieelarvelise toetuse sidumine valimistel saadud häälte arvuga. Lühidalt on ära seletatud, kuidas asi toimub praegu, siis on pakutud muutmise variandid. Aga alati on üks variant see, et praegune süsteem on hea.”
Kõneldakse viiel suurel teemal. Iga teema jaoks on 50 minutit, siis toimub hääletus ja algab järgmise ploki arutelu. Seejärel jälle 50 minutit aruteluks ja uus hääletus. Arutelu kestab kella Ust 18ni. Esmaspäeval antakse tulemused president Toomas Hendrik Ilvesele, kes teisipäeval läheb nendega Riigikokku.
Urmo Kübara väitel on inimesed saanud aru, et arutelupäev on Rahvakogu töös kõige tähtsam, finaal, kus valitakse välja parimatest parimad. “Tegelikult on see üks kolmest võrdsest osast,” hindab ta.
Esimene osa oli rahva seast tulnud ettepanekute kokkuvõtmine, teine ekspertide mõjuanalüüs — see näitab, mis ühe või teise muutusega võiks kaasneda. Alles kolmas on arutelupäeva kokkuvõte.
Ühesõnaga, laupäeva õhtuks on olemas aktivistide arvamus, ekspertide arvamus ja avalik arvamus. Kusjuures ei saa öelda, milline neist on olulisim.
Kas midagi ka muutub?
Kübara hinnangul toob Rahvakogu töö kindlasti kaasa mitmeid seadusemuudatusi. Küll ei saa eeldada, et juba lähikuudel.
Seadustest tähtsam võiks olla aga eesmärk, et aasta-kahe pärast saaks öelda: võimu ja kodanike suhtlemine on läinud normaalsemaks.
“Jääkeldris ei seatud Rahvakogule ülesandeks muuta seadusi või tagada nende muutmine Riigikogus,” tuletab meelde Rahvakogu tööd koordineeriv presidendi endine nõunik Olari Koppel.
Ka ei saa Rahvakogu edu või ebaedu hinnata selle järgi, kas ja kui palju ettepanekuist seadusena jõustatakse. “Rahvakogu kohuseks oli ühisloomena välja selgitada Eesti ühiskonna eelistused konkreetsetes küsimustes, varustada need ekspertide mõjuhinnanguga ning esitada Riigikogule menetlemiseks,” lausub Koppel.
Põhjalik eeltöö peaks siinjuures välistama olukorra, kus Riigikogu saaks mis tahes ettepaneku vormilistel põhjustel kõrvale heita.
Küll on Rahvakogul parlamendi või selle enamuse poliitilise tahte mõjutamiseks edaspidi vaid kaudsed võimalused. Samas võivad muudatuste eestkõnelejad osades küsimustes viidata Rahvakogule ning selle käigus saadud nn mandaadile.
Mitte ainult auru pärast
Tulemuse suhtes on lootusrikas ka sotsioloog Juhan Kivirähk, “Harta 12” üks koostajaid. See pole pelgalt auru välja laskmine, vaid tähtis samm arutleva demokraatia juurutamisel Eesti ühiskonnas.
Kuna avaliku arutelu käigus ei leia äärmuslikumad ettepanekud enamasti toetust, võib tunduda, et kokku lepitakse vaid väga ebaolulises.
“Inimesel, kes teeb ettepaneku Riigikogu laiali saata ja asendada see Rahvakoguga, võib olla pettekujutlus, et just see ettepanek suudaks lahendada kõik Eesti poliitika kitsaskohad ning et seda toetab enamik kodanikest,” hindab Kivirähk. “Laiema ühiskondliku arutelu käigus selgub aga, et see sugugi nii ei ole.”
Eesti üks juhtivaid sotsiolooge Andrus Saar sama optimistlik ei ole. Ka pole Rahvakogu puhul tegu esindusliku väljavõtuga elanikkonnast, Tallinna tulekust keeldujate osakaal oli väga suur.
“Ka on Rahvakogule pandud mittevastavaid ülesandeid,” tunnistab Saar. “Nõudepesijat ei saa panna nõudepesumasina konstrueerijaks. Teda saab kasutada projekteeritava masina ülesannete sõnastamisel. Masina valmides aga kaob vajadus ka pesija järele.”
Professor Ülo Vooglaid tunnistab, et mida kauem üritab riigi juhtkond lihtsalt aseainet pakkuda, seda rängemaks kukkumine kujuneb. Tasapisi hakkab ju üha rohkem inimesi taipama, et petuühiskonda ei saa ega või täiustada. “Selle asemel et avastada, sõnastada ja avalikustada usalduskriisi põhjused, otsustati pakkuda veel üht “ettepanekute esitamise võimalust”,” hindab Vooglaid.
EESTI EEST MÕTLEJAD – KES ESINDAVAD RAHVAST ARUTELUPÄEVAL?
MARJU REBANE
■ Sünniaasta: 1943
■ Haridus: Tartu Riiklik Ülikool
■ Tegevusala: farmaatsia
■ Elukoht: Haapsalus alates 1981. aastast
■ Ühiskondlik tegevus: kuulumine erialastesse seltsidesse
Kindlasti seisan Rahvakogus oma elukutsega seonduva eest: olen apteeker, tervishoiu küsimused puudutavad mind kõige rohkem. Ravimite piirhinnad näiteks. Samuti olen vastu ravimite müümisele poodides.
Ka tundub mulle, et ametnikud on Eestis saanud liiga suure otsustusõiguse. Tihti on nii, et kui inimene kuhugi ametkonda pöördub, siis öeldakse talle: jah, me saame aru, teil on õigus, aga ma ei saa teid aidata, sest seadus ei luba. Meil apteegis käivad ju väetid ja viletsad ning ma näen ja kuulen nende olukorra kohta.
Meil vohab bürokraatia. Sellega peab hakkama tasapisi tegelema, et ametnik oleks ennekõike inimene ja alles siis ametnik. Teine viga on see, et inimesed ei teagi, mida nad ametnikelt võivad nõuda, tahta ja paluda. Inimesed ei tea oma õigusi.
Kuid küsimustest, mida arutelupäeval läbi võtma hakatakse, mul veel täpset ülevaadet ei ole.
SVETLANA RJABOVA
■ Sünniaasta: 1966
■ Haridus: Narva kutseõppekeskus
■ Tegevusala: raamatupidaja Elukoht: kogu elu elanud Narvas
■ Ühiskondlik tegevus: ei kuulu ühtegi erakonda, poliitika ei istu talle üldse
Tahan väga istungile minna, kuid pole veel saanud ühtegi juhendit ega programmi.
Suur mure on ka, kuidas pühapäeval Narvast õigeks ajaks Tallinna jõuda. Korraldajad olid lubanud organiseerida mingi sõiduriista, kuid see pole väga kindel. Liinibuss väljub Narvast aga väga vara hommikul.
“Nii suur patrioot ma ka ei ole, pealegi ei tunne ma Tallinna hästi. Käisin bussiga viimati Tallinnas koolitüdrukuna,” ütleb Svetlana.
Suurimateks Eesti valupunktideks pean ma töötust, tervishoiusüsteemi viletsust, liiga väikesi lastetoetusi, linna- aga ka riigijuhtide ebaausust ja korruptsiooni, venelaste ja eestlaste vastandamist. Seda poliitikat aetakse minu meelest riigi tasandil, mitte kohapeal.
Rahvast ei saa aga igas asjas riigi valitsemisse kaasata. Tavaline inimene lihtsalt ei jaga kõike, veel vähem oskab ta nõu anda. Väga olulistes asjades, millest hakkab sõltuma inimeste heaolu, võiks rahva arvamust küsida. Näiteks referendumi abil.
MART PUNG
■ Sünniaasta: 1950
■ Haridus: Tallinna kaubandustehnikum
■ Tegevusala: olnud restoranijuht
■ Elukoht: põline narvakas
■ Ühiskondlik tegevus: Narva Eesti Seltsi juhatuse liige
Et mis on minu missioon Rahvakogus? Niipalju kui ma aru sain, pannakse missioon paberil lauale, seda peab lugema, arutama ja seejärel oma vastuse ütlema.
Minu mureks on eestlaste olukord Narvas ja Ida-Virumaal. Oleme siin Narvas esimesed ja viimased eestlased. Meie hoiame seda viimast piiri. Kui homme väravad lahti teeme, ongi kogu Rahvakogu läbi…
Praegu on Rahvakogu teemadeks rohkem valimised ja rahastamine, aga loodan, et kunagi jõutakse ka regionaalpoliitikani. Sest teha on selles vallas vaja palju. Palju!
Rahvakogu võiks edasi kesta, ainult et see peaks olema nii, et täna on ühed liikmed, homme teised jne. Siis esindaks see rahva arvamust. Ka Riigikogusse võiks inimene kuuluda vaid neli aastat, no äärmisel juhul ka kaks korda, aga mitte nii, et istuvad juba viiendat koosseisu.
Ja ka president võiks näidata nelja aastaga, kui tark mees ta on. Miks ta peab kaheksa aastat mängima?
OLEV KENK
■ Sünniaasta: 1963
■ Haridus: Tallinna 2. tehnikakool
■ Tegevusala: ajakirjandus
■ Elukoht: Türi, juba üle 30 aasta
■ Ühiskondlik tegevus: osalemine laulukooris
Kui selline ettepanek tehti, siis ei olnud mul ühtegi põhjust ära öelda. Juhtusin kodus olema, uksekell helises. Muu hulgas rääkis tulija sellestki, kui raske oli leida inimesi, kes olnuks nõus Tallinnasse sõitma ja oma arvamust avaldama.
Olen seda meelt, et parteide rahastamine vajab korrastamist. Ja see, kuidas inimesed valituks osutuvad. Riigikokku ei peaks pääsema ainult need, kellel on teeneid erakonna ees, kes on kilekotiga raha viinud või noortekogus tegutsenud. Määravaks peaksid saama hääled, mida kandidaat isiklikult rahva seast kogub.
Mul pole aga erilist usku, et Rahvakogu suudab midagi märkimisväärset ära teha. Ja et keegi tema arvamusega ka arvestab.
Teen kaasaja loodan parimat, aga tundes ja teades mõningaid poliitikuid, nähes, kuidas nad võimul oldud aastate jooksul inimestena muutunud on, kaotanud isikliku mõtlemisvõime… Ma ei arva, et iga väike grupp inimesi peaks saama seadusandlust mõjutada, aga kui rahulolematus on suur ja valitsejad vaatavad seda külma kõhuga, see pole ka päris normaalne.
ERNST JÜRS
■ Sünniaasta: 1930
■ Haridus: Tallinna Polütehniline Instituut
■ Tegevusala: põlevkivikeemia
■ Elukoht: alates kõrgkooli lõpetamisest Kiviõli
■ Ühiskondlik tegevus: kuulunud EKPsse ja Rohelisse Erakonda
Rahvakogus pidid arutlusele tulema rahva ettepanekud valitsuse töö parandamiseks, aga ma ei ole neid veel siiani näinud.
Kriitikat on mul palju. Tänapäeva elu on kuidagi käest ära läinud. Praegune poliitika viib selleni, et Eesti riik kaob üldse maakaardilt. Asi on tõsine.
Tööandjad said valitsuse käest seaduse, mis võimaldab töötajatele vähem palka maksta ja neid kergemini vallandada. Töötute arv on kõrge, samal ajal ettevõtjate sissetulekud on suured. Isegi peaminister imestab!
Asi on selles, et raha on Eestis nende käes, kes omal ajal võileivahinna eest erastasid, kaablit varastasid ja metsa müüsid. Valitsus on nende lõa otsas, ei võta investeeringutelt tulumaksu.
Meil öeldakse, et riik on liiga väike. Riik ei ole väike midagi, aga majanduslik ebavõrdsus on nii suur, et võib hakata ohustama Eesti riigi püsimist. Vahel ma mõtlen juba, et Eestile tuleks luua varivalitsus, siis saaks asjad paika.
ANGELA JÄRVIS
■ Sünniaasta: 1971
■ Haridus: Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
■ Tegevusala: infokeskuse juhtivspetsialist
■ Elukoht: üle 20 aasta Rägavere vallas
■ Ühiskondlik tegevus: Sotsiaaldemokraatlik Erakond, MTÜ Külaselts Kai juhatus
Üks suuremaid valupunkte on praegu meie elu sotsiaalne pool.
Inimesed on lihtsalt niivõrd vaesed ja kehvasti varustatud kõige eluks vajalikuga. Sellega tuleks kõvasti rohkem tegelda.
Need paistavad võib-olla väikesed asjad ja mured üldpildis, kuid igast väikesest probleemist võib kasvada suur.
Kui kõik n-ö väikesed asjad on korras, siis on ka Eesti elu paremas korras kui praegu. Nii et peame kõigepealt väikesed asjad korda tegema.
Rahvas saaks osaleda riigi valitsemises läbi Rahvakogu ja sellistel ümarlaudadel, nagu praegu korraldatakse. Ainult et me pole hetkel veel kindlad, kui palju Riigikogu kuulab Rahvakogu.
Kui meie ümarlauast midagi välja tuleb, siis on see väga hea väljund. See võib viia ka mõne uue seaduseelnõuni, mis aitaks olukorda siin Eestimaal muuta.
KAIRIT KAUR
■ Sünniaasta: 1978
■ Haridus: Tartu Ülikool
■ Tegevusala: Tartu Ülikooli doktorant
■ Elukoht: Tartu, pärit Viljandi lähistelt
■ Ühiskondlik tegevus: üliõpilasselts Veljesto
Suur osa Eesti elust ei vaja ümbertegemist.
Riigikokku tuleks saata vaid need ettepanekud, mis puudutavad praeguseid valupunkte.
Kuidas vältida seda, et tekiks n-ö riik riigis. Samuti sundparteistamise teema, mis on olnud väga hull areng. Või see, kuidas üritatakse panna päitseid pähe prokuratuurile.
Rahvakogu ettepanekutesse on sokutatud sisse ka imelikke asju, näiteks presidendi otsevalimised. Minu jaoks on oluline, et jätkuks korralik parlamentaarne süsteem.
Ma arvan, et Rahvakogu pidevalt üleval hoida oleks keeruline, luua tuleks mingi mehhanism, mille abil saaks Riigikoguga otsesemalt suhelda.
Inimesed võiksid olemasolevaid võimalusi julgemalt kasutada. Mina ise olen oma saadikule ka kirjutanud.
MADIS KAASIK
■ Sünniaasta: 1937
■ Haridus: Tartu Riiklik Ülikool
■ Tegevusala: geograafiaõpetaja, keskkonnakaitsja
■ Elukoht: juba 30 aastat Randveres
■ Ühiskondlik tegevus: Keskerakond, aiandusühistu, Viimsi pensionäride ühendus, Randvere päevakeskus, Randvere pasunakoori juhatus
Valupunkte on Eestis väga palju! Tohutu vaesus, mitukümmend tuhat alatoitluse all kannatavat last! Anekdootlik on selle taustal 19eurone lastetoetus, mida ei tahetagi muuta.
Põhiseadus vajaks kiiresti ümbertegemist, rahvale peaks andma õiguse seadusi algatada.
Ja see, kuhu me kuulume või ei kuulu, peab olema rahva otsustada. Räägitakse juba, et riigieelarvegi tuleb Brüsseliga kooskõlastada. Sama oli plaanikomitee ajal, ainult et Moskvas.
Mis puutub sellesse, kas Riigikogu ettepanekuid ka kuulda võtab, siis olen pessimistlik. Rahvakogu-laadseks asjaks peaks olema püstitatud konkreetne lähteülesanne, millel on kindlad eesmärgid. Praegu ma ei leia selliseid eesmärke. Niisama arutada on ju mõttetu.
Oma seisukohad ma ütlen aga välja, kui lastakse ütelda.
MILLEST KOOS MÕELDAKSE
19 tähtsat teemat
RAHVA AUS KAASATUS POLIITIKA KUJUNDAMISES VALIMISTE VAHEL
■ Poliitika kujundamise avatus.
■ Rahvakogu jätkamine ühisloomeplatvormina.
■ Rahvaalgatuse võimaldamine.
■ Rahvahääletuste lihtsam kasutamine.
ERAKONDADE RAHASTAMISE AUSUS JA KONTROLLITUS
■ Erakondade riigieelarvelise toetuse sidumine valimistel saadud häälte arvuga.
■ Erakonnale annetamine.
■ Karistused ebaseaduslike annetuste tegemise ja vastuvõtmise eest.
■ Erakondade rahastamise kontrollorgani volituste suurendamine.
ÜHISKONDLIKU RUUMI POLITISEERITUSE VÄHENDAMINE
■ Riigikogu liikmete kuulumine riigi osalusega äriühingute nõukogudesse.
■ Avalike konkursside korraldamine kõigile avaliku võimu ametikohtadele.
■ Seadusega riigi ja omavalitsuse esindamise tingimuste kehtestamine ehk nõukogu liikme roll ja vastutus.
AUS JA ELAV KONKURENTS ERAKONNAMAASTIKUL
■ Erakonna asutamiseks nõutava liikmete arvu vähendamine.
■ Poliitilise reklaami mahu piiramine.
■ Kautsjoninõude vähendamine kandideerimisel.
■ Valimiskünnise langetamine.
VALIJA HÄÄLE KAALUKUSE SUURENDAMINE
■ Kompensatsioonimandaatide jaotamine.
■ Üksikkandidaatide Riigikokku saamise lihtsustamine.
■ Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus.
■ Presidendi otsevalimine.
Allikas: Urmo Kübar
KOMMENTAARID
JUHAN KIVIRÄHK, sotsioloog:
Ma loodan, et need, kes loodavad, et Rahvakogu oli hea vahend kodanikuühiskonna õhust tühjaks laskmiseks, eksivad. Kui kõik jätkub vanaviisi, ei jää tulemata uued hartad ja meeleavaldused.
Rahvakogu on katse Eestis juurutada arutlevat demokraatiat. See on hariv algatus, sest selgub, et ühtset ja ainuõiget “rahva tegelikku arvamust” olemas ei olegi. On palju erinevaid, tihti ka vastakaid arvamusi.
Rahvakogu peaks edasi tegutsema kas või selleks, et jälgida ettepanekute käekäiku parlamendis, vajadusel neid rahvaesindajatele meelde tuletada.
Seni on ju puudunud valijate nõudlik järelevalve ja kontroll valitute tegevuse üle. Nüüd on kodanikuühiskond arenenud selliselt, et see saab võimalikuks.
ANDRUS SAAR, sotsioloog:
Me ei küsi rahva arvamust selle kohta, milliseid ettevaatusabinõusid peab arst järgima, et kirurgiline operatsioon õnnestuks. Rahvas esitab aga õigustatud ootuse, et iga elanik saaks parima võimaliku arstiabi osaliseks.
Praegustes tingimustes on Rahvakogule pandud aga mittevastavad ülesanded: nõutakse kirurgi rolli täitmist, selle asemel et pühenduda järelevaataja ülesannetele.
Kas riigikogulased hakkavad toetama ideed, mis nende jalgealust, heaolu, tulevikku uuristaks? Ainult siis, kui nende paluke ei sõltu ainuüksi töökohast Riigikogus.
Vaevalt et nad sooviksid kaduva nõudepesija saatust.