Eesti on e-teenuste poolest tuntud üle kogu maailma. Kommunikatsioonipakettides esinevad sageli sellised sound bite’id nagu „maksud viie minutiga”, „digiretsept” ja „kolmandik valijaist hääletab elektrooniliselt”. Kui esimesed kaks on näited e-teenustest, siis e-hääletamine on näide e-demokraatiast. Jah, e-teenused ja e-demokraatia ei ole päris üks ja sama asi ning on oluline õppida neil kahel vahet tegema.

Väga sageli kõneldakse Eestis just eeskujulikest e-teenustest, unustades sealjuures, et mujal maailmas on mitmed riigid Eestist kaugele ette jõudmas ning seda just e-demokraatia valdkonnas.

Paljudes riikides on võimalik otse seadusloome protsessis osaleda ning mitmel pool tegutsevad vabaühendused, kes on võidelnud välja vabaandmed paljude protsesside kohta, mis seonduvad valitsemise ning avaliku sektoriga. Nii vahetu osalemine kui avaliku sektori läbipaistvus on lahutamatud osad avatud valitsemise praktikast. Siin on Eestil veel üht-teist õppida.

Tõele au andes oli Eesti üks esimesi, kes katsetas e-demokraatiaga. Osalusportaalid nagu osale.ee ja tom.ee olid toona ka maailma mastaabis uuenduslikud, kuid võib-olla oligi mõlema portaali läbikukkumise põhjuseks see, et need olid oma ajast liiga pika sammu ees – osaluskultuur ei olnud jõudnud veel rohujuure tasandilgi tekkida ning ülalt-alla stiilis kaasamine ei kinnitanud kanda. Nende kahe portaali õnnetu saatus on teinud mitmed poliitikud ja akadeemikudki skeptiliseks digitaalsete vahendite abil rahva kaasamise suhtes. Sellest eelarvamusest tuleb aga vabaneda, kui soovime, et Eesti 2.0 kannaks endas ka demokraatlikke väärtusi. Seda enam, et tegelikult on formaalsed vahendid demokraatia laiendamiseks olemas.

Rahvaalgatus.ee on portaal, kus kodanikud saavad realiseerida kollektiivsete märgukirjade õigust, algatades riikliku haardega poliitilisi arutelusid. Portaal võimaldab kujundada ühist seisukohta ning annab kodanikele võimaluse kinnitada avaldusele toetust digitaalse allkirjaga, mis on muuseas juriidiliselt siduv. Rahvaalgatus.ee kasutab mootorina CitizenOS-i avatud koodi. CitizenOS.com on eestlaste loodud digitaalne keskkond, kus saab kogukondlikul tasandil arutleda ühiselt oluliste teemade üle ning ühtlasi võimaldab portaal katsetada erinevate hääletamismeetoditega, mh ka valgdemokraatia (liquid democracy) põhimõtetega. CitizenOS on suurepärane keskkond, kus harjutada demokraatlikku arutlemist ning hääletamist ükskõik, millisel tasandil, olgu selleks kool, kogukond või korporatsioon. Selleks, et Eesti 2.0 hõlmaks ka demokraatlikke väärtusi, pole palju vaja – tehnilised võimalused on juba praegu olemas. Nüüd on vaja vaid seda, et me ise asuksime kodanike ja kogukonnaliikmetena oma õigusi ja võimalusi teostama.

Kollektiivsete pöördumiste õigus ja rahvaalgatusveeb

Jah – kui Eesti elanikul on hea idee, siis võib see seaduseks saada. Kõigepealt lühidalt sellest, kuidas selline õigus tekkis.

Rahvaalgatusveeb sündis Rahvakogu protsessi tulemusel. Rahvakogu toimus 2013. aastal. Seal said alguse mitmed mõtted, kuidas Eestis valitsemist paremaks muuta.

Üks nendest sai seaduseks, mille tulemusel on juba 2014. aastast Eesti elanikel õigus oma ettepanek 1000 allkirjaga Riigikokku saata. Tekkis sinine joon keset õigusloome protsessi, mis rahva hääle otse parlamenti viib (vt joonis allpool).

Möödus veel kaks aastat ning eelmise aastal sündis rahvaalgatusveeb, kus seda kõike saab teha digitaalselt, paberil allkirju kogumata. Paberil võib endiselt ka koguda – paber- ja digiallkirjad on seaduse ees võrdsed.

Seda õigust teatakse nii vähe, et siiani võib meediast lugeda, kuidas isegi mõni valitsuse liige ikka veel selle õiguse loomisest räägib. Loodan, et nüüd näevad kõik lugejad, kes üht või teistpidi on seotud kodanikuhariduse andmisega, seda harimata põldu!

Selleks, et ettepanekut kokku panna ja oma toetust avaldada ei pea olema täisealine! Kirja lähevad kõik vähemalt 16-aastaste elanike hääled.

Kuigi on tore rääkida, et nii ja nii palju seaduseid on muudetud, tuleb sageli välja, et ideed saab teostada ka teistel viisidel. Nuputamegi siin kõik koos, kuidas näidata välja ja mõõta seda, kui probleem on saanud teistsuguse lahenduse. Kui on kokku tulnud palju inimesi ning selle lihtsalt isekeskis koos ära lahendanud. Ja nad on kokku saanud tänu rahvaalgatusveebis toimunud kampaaniale, mis on andnud neile selge ühise eesmärgi, mille nimel pingutada. Kuidas seda mõõta ja välja näidata?

Kõikide algatuste tulemusel on midagi juhtunud. Need on palju tähelepanu saanud, üleriigilisse meediasse välja jõudnud ja kaks neist on isegi seaduse osaks saanud ning Riigi Teatajas avaldatud.

Portaali sünniaasta on olnud väga põnev aasta, kus on tulnud palju tööd teha esimeste algatustega. Oleme saatnud Riigikokku peaaegu 17 000 allkirja. See on Eesti riigi kohta väga suur arv!

Meie esimesed algatajad on kogenud kampaaniakorraldajad. Täpselt need, kellelt võiski oodata, et nad esimesena uut võimalust proovivad. Meil oli väga hea meel, et portaali hakati kasutama, kuid meie unistused on palju suuremad. Me soovime, et rahvaalgatusveebist saaks koht, kus käib elav ideede vahetus – kus on võimalik näha erinevaid arvamusi ja kus sündinud ideed aitavad jõuda järgmise sammu, tegudeni.

Selleks, et erinevad arvamused kokku saaksid, on vaja erinevatele ühiskonnagruppidele näidata, et selline koht on olemas. Seepärast oleme 2016. aasta sügisest alates otsinud võimalust, et ergutada just noori oma mõtteid avaldama. Ei usu, et noortel ideid ei ole! Näiteks uurisime, kuidas toimuvad osaluskohvikud. Ühel päeval oli kokku tulnud väga suur hulk inimesi, kes arutasid elavalt tõsiste küsimuste üle. Sooviksime väga, et kokkuvõtted sellistest aruteludest jõuaksid rahvaalgatusveebi. Miks? Selleks, et nendele ideedele saaks toetust koguda ning kui ideel on piisavalt toetust, siis tulevad ka tegijad, kes asja kätte võtavad ja ära teevad. Sisuka ja põneva arutelu kokkuvõtted jäävad meil liiga tihti kuhugi veebi tahanurka, kust keegi ei oska neid otsida.

Kas Sina oskad digiallkirjastada?

Oleme teada saanud ühe väga üllatava tõsiasja. Tegelikult ei ole see mingi uudis, sest ülikoolides on seda ammu uuritud, kuid siiski väärib eraldi rõhutamist – meie nutipõlvkond ei räägi ühiskondlikes probleemides kaasa ja ei oska digiallkirjastada!

Inimesed digiallkirjastavad meil esimest korda midagi ülikooliga seotult või tuludeklaratsiooni. Õnneks mõned e-koolid kasutavad ka ID-kaardiga sisselogimist, muidu oleks pilt päris kurb.

Siin ei oskagi muud öelda, kui lihtsalt – mine otsi oma paroolid välja ja allkirjasta midagi! Katseta! Rahvaalgatusveebis on proovimisrubriik, kus kõik saavad kontrollida, kas nende süsteemid töötavad. Muide ID-kaardiga digiallkirjastamine sageli ei tööta, sest inimestel on arvutites vananenud operatsioonisüsteemid või mõned muud rivist väljas tarkvarajupid. Mobiil-ID on selles mõttes palju töökindlam.

Lisaks rahvaalgatusveebile on võimalik juba eeloleval sügisel nüüd suisa 16-aastaselt kohalike omavalitsuste valimistel e-hääletada. Ära maga võimalust maha, päev enne valimisi on liiga hilja avastada, et sertifikaadid ei kehti!

Uue eakuse rahvakogust ehk mida tuleks praegu teha selleks, et meil oleks vanana hea olla

Kui Sul endal kohe ideid ei ole, siis tea, et rahvaalgatusveebi kasutatakse ka uue eakuse rahvakogu ideede kogumiseks, edasiarendamise ja neile toetuse kogumiseks. Selleks on rahvaalgatusveebis loodud alamleht uuseakus.rahvaalgatus.ee. Uue eakuse rahvakogu eesmärk on koguda ideid, kuidas inimesed tulevikus võimalikult kaua ja õnnelikult töötaksid, õpiksid ja elaksid. See on ideeline jätk eelmisele rahvakogule. Eesti Koostöö Kogu koordineeritava Pension 2050 programmi luues analüüsisime pikalt, kuidas oleks kõige mõistlikum programm üles ehitada nii, et inimesed hakkaksid oma eakapõlve peale mõtlema ja tunnetaksid ise ennast protsessi osana. Kuniks saime aru, et isikliku vastutuse suurenemise võti pole pelgalt selles, et kõik võiksid oma elu (sh eakapõlve) kujundada ise, vaid ka selles, et anda inimestele võimalus kujundada muu hulgas vanemaealiste poliitikat. Vabariigi Valitsus on algatanud riikliku pensionisüsteemi reformi, mille eesmärk on tõsta ka vanaduspensioniiga, mis tähendab, et me kõik peame töötama kauem. Kuidas seda teha, mida tuleks selleks riiklikult ja ühiskondlikult muuta, ongi uue eakuse rahvakogu eesmärk.

Artikli ilmumise ajaks on uue eakuse rahvakogu ideekorje juba lõppenud, kuid otsedemokraatia sugugi mitte. Nimelt saab alates maist-juunist anda kõikidele headele ideedele oma toetusallkirja. Jah, ka uue eakuse rahvakogu raames kasutame võimalust, et iga vähemalt 1000 allkirja saanud idee jõuab parlamenti arutlusele.

Seetõttu tasub pilku peal hoida nii rahvaalgatusveebil kui ka selle väikesel vennal uuseakus.rahvaalgatus.ee.