See, kuidas ööl vastu esmaspäeva oodati tulemust viimaseks jäänud valimisjaoskonnast Tallinnas, on ilmekas näide, kui kasulik on Keskerakonnale venekeelsete inimeste eraldatus inforuumi ja ka linnaosade (loe: valimisringkondade) mõttes. Eesti ühiskonnale tervikuna pole see aga mitte kuidagi kasulik.

Keskerakond sai seekord Tallinnas alla poole häältest ja vägagi napi enamuse volikogus. Nendega koalitsioonikõneluste pidajate selgroogsuse mõõdupuuks pole plaanitava Reidi tee kõverused vmt. Küsimus on eelkõige selles, kas ollakse valmis jõuliselt seisma hariduspoliitiliste ja teiste valikute eest, mis ei lase keskerakondlikul paralleelmaailmal tulevikku edasi kanduda. Kui Keskerakond peaks jääma linnavalitsusse üksi, on opositsioonil täpselt sama ülesanne igal volikogu koosolekul, igal hääletusel.

Strateegiline küsimus on, kuidas isevoolu teed kulgevaid segregatsioonimustreid murda. Näiteks sihipärane Lasnamäe linnaosa eestikeelsest haridusest ilma jätmine ilmselgelt pole see, mis ühiskonna lõimimisele kaasa aitaks. Vastupidi!

Üks selle aasta inimarengu aruande «Eesti rändeajastul» toimetajatest, keeleteadlane Anna Verschik kirjutas Postimehes: «Vaatamata rahvaste sõpruse ja kõigi võrdsuse retoorikale oli venekeelsetel inimestel nõukogude ajal tegelikkuses ainsana õigus jääda ükskeelseks, teistel sellist õigust ei olnud. Eesti keele oskuse nõuded võivad Eestis elavatele venelastele tunduda tüütuna, igatsetakse taga endist olukorda ja ükskeelsust. Sisuliselt on need allesjäänud segregatiivsed püüdlused, soov luua ükskeelne maailm.» (PM 18.06).

«Eesti- ja venekeelse elanikkonna sotsiaalsed sidemed on endiselt puudulikud. Ühtne eesti lasteaed ja kool saavad olla lõimumise käivitajad, tööturg elluviija ning lõimumise edukust mõõdab see, kui eri rahvusest inimesed soovivad ja saavad elada samades piirkondades,» kirjutas inimarengu aruande peatoimetaja Tiit Tammaru. (PM 1.06)

Ka Keskerakonnal on seekord võimalus välja tulla oma segregatsiooni soodustava poliitika nõiaringist. Neil on võimalus täita oma Tallinna programmi lubadust «suurendame eesti keele õppe mahtu venekeelsetes lasteaedades». Neil on ka võimalus loobuda (kohtu kaudu) kummaliste erandite taotlemisest gümnaasiumidele. Neil on täielikult olemas võimalus loobuda erakonnapropagandast nii TTVs kui linnaosalehtedes, ja eriti sellest, et eesti keeles edastatakse üht, vene keeles hoopis teistsugust sõnumit.

Neil on ka täielikult olemas võimalus asuda ühendava eestikeelse haridussüsteemi loojate poolele. Lõpuks oli nende kaalukeeleks ju hirmutamine, et teised kaotavat ära tasuta ühistranspordi? Ei olnud küll plaanis ja ei kaotata – seega võiks olla teed avatud mõistuspärasele ja ühendavale poliitikale.

Kui kasvõi sotsid peaksid minema volikogus koalitsiooni, siis ei taha me kuulda tühipaljaid sõnu muutunud Keskerakonnast, vaid näha seda, et seesama Keskerakond tõepoolest tegeleb enese muutmisega. Korruptsioonikuritegudes süüdimõistetute oma nimekirjadesse kandideerima võtmine polnud märk muutumissoovist, aga ütleme siis nii: iga hetk on hea, et alustada meeleparanduse raskel teel.