“Meil on paindlikkuse juures plaan hoida pensioni aktuaalselt neutraalsena. See tähendab seda, et kogu kogutud pensionivara suurus lõppkokkuvõttes ei muutu. Kui inimene lähebki enne pensioniiga pensionile, siis lihtsalt see summa, pensionivara jagatakse pikema perioodi peale laiali – kui minna kolm aastat varem pensionile, siis on pension väiksem, kui ta oleks, kui minna pensionieas või hiljem,” lausus Nettan-Sepp.
Alates 2027. aastast tahetakse siduda pensioniiga oodatava elueaga. See on Nettan-Sepa sõnul uus asi, mida võib nimetada lausa mõttemalli muutuseks. Kolmanda olulise muudatusena tõi ta välja pensionivalemi muutmise.
“Meil on selline plaan, et muuta esimene sammas solidaarsemaks, nii-öelda garantiipensioniks, et ta oleks ühetaolisem, et ei oleks pensionide vahel nii suuri erisusi,” sõnas pensionipoliitika juht.
Pensioni päriselt ära kaotada ei ole plaanis
Ta lisas, et kui praegu on pension sõltuvuses sissetulekust, siis sissetuleku roll jääb oluliseks, aga teise samba kaudu. Esimeses sambas kogutakse mõnd aega ühendosa, kus pooles osas kogutakse kindlustusosakut ja pooles solidaarsusosakut.
Hiljemalt 2037. aastast hakatakse koguma ainult solidaarsusosakuid, mis enam nii suures osas sissetulekust ei sõltu. See konkreetne valemimuutus avaldab aga mõju paljude aastate pärrast – nendel, kes täna või kümne aasta pärast pensionile lähevad, valem pensioni suurust eriti ei mõjuta.
“Solidaarsem esimene sammas saab tegelikult olema alles neil inimestel, kes täna sünnivad. Kui nemad 19-20 aasta pärast tööturule lähevad, siis nemad hakkavad koguma solidaarselt esimest sammast,” tõdes Nettan-Sepp.
Päriselt pensioni ära kaotada ei ole tema kinnitusel praegu plaanis, kuid inimese enda panus on ja jääb oluliseks ning praegusel moel kõiki pensionäre väheneva tööealise rahvastikuga ühiskonnas ülal pidada ei saa. Seetõttu kasvab teise samba tähtsus ning sellele tuleb mõelda üsna varakult.
Mis aga puudutab teise samba remonti, siis see on Nettan-Sepa sõnul rahandusministeeriumi vastutusalas ja kindlasti tegeleb ministeerium selle teemaga lähiajal.
Huvigrupid ja ministeeriumid saavad pensionireformi eelnõu kohta anda tagasisidet kuni 28. detsembrini.
Prognooside järgi väheneb Eesti rahvaarv 2060. aastaks 1,11 miljoni inimeseni ja üle 63-aastaste inimeste hulk suureneb 106 000 võrra.
“Solidaarsem esimene sammas saab tegelikult olema alles neil inimestel, kes täna sünnivad. Kui nemad 19-20 aasta pärast tööturule lähevad, siis nemad hakkavad koguma solidaarselt esimest sammast,” tõdes Nettan-Sepp.
Päriselt pensioni ära kaotada ei ole tema kinnitusel praegu plaanis, kuid inimese enda panus on ja jääb oluliseks ning praegusel moel kõiki pensionäre väheneva tööealise rahvastikuga ühiskonnas ülal pidada ei saa. Seetõttu kasvab teise samba tähtsus ning sellele tuleb mõelda üsna varakult.
Mis aga puudutab teise samba remonti, siis see on Nettan-Sepa sõnul rahandusministeeriumi vastutusalas ja kindlasti tegeleb ministeerium selle teemaga lähiajal.
Huvigrupid ja ministeeriumid saavad pensionireformi eelnõu kohta anda tagasisidet kuni 28. detsembrini.
Prognooside järgi väheneb Eesti rahvaarv 2060. aastaks 1,11 miljoni inimeseni ja üle 63-aastaste inimeste hulk suureneb 106 000 võrra.