Toetusrühma kogunemisel otsustati, et linna esimene teenusmaja rajatakse aadressile Nafta 1A. Järgmisena vormistab linn hanke ning koostöös erasektoriga loodetakse aastaks 2021 juba maja avada. Toetusrühma järgmistel kohtumistel hakatakse ka täpsemalt maja sisustuse ja funktsioonide üle arutama.

«Esialgu on plaanitud ainult üks maja, kuid ideaalne oleks muidugi, kui selline maja oleks igas linnaosas ja igas linnas,» kõneles Liis Klaar. Tallinna vajaduse kohalt pole Klaar täiesti kindel, kuid on veendunud, et poolsada korterit läheks kiiresti kaubaks. «Uuringuid pole küll tehtud, kuid mulle on isiklikult väga palju helistatud. Kui Eestist maja täis ei saa, siis tean ka Rootsist inimesi, kes tahaksid siia tulla,» rääkis Klaar.

Penionärideni jõudmisel Klaar muret ei näe. «Jutud levivad ja ma kujutan ette, et see saab täis ilma, et peaks mingit suuremat reklaami tegema,» rääkis Klaar. «Maja tuleb, see on kindel, nüüd tuleb leida ainult see, kes ehitab. See on esimene maja, see on alles embrüo ja algus,» lisas ta.

 

Taust

Tänavu esitas poliitik ja sotsioloog, omaaegne Riigikogu liige Liis Klaar, kes on varem pikalt välismaal elanud, uue eakuse rahvakogusse idee, et Eestisse tuleks luua teenusmajade süsteem. Tegu oleks maja või majadega, kus on väikesed kööginurgaga üürikorterid. Igas majas oleks restoran, arsti vastuvõtt, ööpäevane arsti või õe valve ja kõiksugused võimalused huvitegevuseks.

Tegu pole uudse kontseptsiooniga, sest Soomes, Rootsis, Kanadas ja mujalgi on taolised teenusmajad juba pikka aega eksisteerinud. Teenusmajas elades ei pea elanik mõtlema selle peale, kuidas saaks vaibad klopitud, lumi roogitud, muru niidetud või kodu koristatud.

Tallinnas elab umbes 100 000 inimest, kel vanust 60 ja rohkem eluaastat.