Riik üldiselt: Regionaalpoliitika

PEATEEMA: RIIK ÜLDISELT

Rahvakogu.ee keskkonnas tegid ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkida soovivad kodanikud ettepanekuid viiel põhiteemal: rahastamine, erakonnad, valimised, kaasatus, sundpolitiseerimine. Täiendavalt oli võimalus esitata nende teemadest välja jäävaid mõtteid rubriigis varia. Kõigi ettepanekute ja kommentaaride analüüsimisel selgus vajadus luua täiendav teemarubriik „Riik üldiselt“ eristamaks selliseid mõtteid, mis väljusid etteantud teemade piiridest, kuid tõid esile riigi üldise toimimisega seotud teemasid ja kodanike muresid. „Riik üldiselt“ teemal koondati kokku ettepanekuid ja kommentaare 687.

ALATEEMA 4: REGIONAALPOLIITIKA

13% (86 kirjet) ettepanekutest ja kommentaaridest käsitles antud alateemasse kuuluvaid küsimusi, seisukohti ning lahendusettepanekuid.

  1. 1.         Haldusreform (50 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: vähendada Eesti haldusjaotuse liigset killustatust (298 toetus- ja 153 vastuhäält).

Variatsioonid:

  1. Mitmeid ettepanekuid tehti haldusüksuste suuruse osas:

i.         Eesti territoorium võiks jaotuda viieks maakonnaks: Rävala (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa), Virumaa (Ida- ja Lääne-Virumaa), Ugandi (Tartumaa, Põlvamaa, enamus Valgamaad, Võrumaa, Jõgevamaa), Sakala (Viljandimaa, Pärnumaa), Läänemaa (Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa);

ii.         Eesti territooriumi jagamine seitsmeks või ka neljaks maakonnaks;

iii.         Moodustada kuus sisuliselt muinasmaakondadega ühtelangevat maakonda (Harju, Viru, Tartu, Võru, Pärnu, Lääne) ja lisaks Tallinn;

iv.         Pakuti välja maakonna suurused vallad, mida tasakaalustaksid kogukonnavanemad, kes esindaks ca 500-1000 inimesega territooriumite huve;

v.         Luua praeguste maakondade baasil 15 kohalikku omavalitsust (+omavalitsuslikud linnad);

vi.         Sundkorras vähendada kohalike omavalitsuste arvu 25-ni;

vii.         Eesti territooriumi jagada 39-ks vallaks ja maakond haldusjaotusena kaotada.

  1. Välja käidi ka kahetasandilise omavalitsuse idee.
  2. Vähendada või kaotada tuleks maavalitsused ja maavanemad.
  3. Kaotada kohalikud omavalitsused.

Pooltargumendid: Praegused haldusüksused on haldussuutmatud ja majanduslikult ebaotstarbekad. Hetkel on kohaliku omavalitsuse funktsioon olla valimisjaoskond ning arusaamatu skeemi järgi koguda valimistel edasiantavaid hääli, pakkuda tööd erakondade kohalikele esindajatele. Seni tegemata haldusreform on olnud takistuseks maapiirkondade arengul.

Vastuargumendid:Haldusreform ei lahendaks probleeme. Näiteks seda, et toimub parteiline juhtimine kaugelt ja kõrgelt. Keskvõimu poolt antakse ülesandeid kohalikule tasandile, kohalikul tasandil aga nende täitmiseks ei ole pädevust ega ressursse. Leiti, et osad KOV ülesanded tuleb viia üleriigilisele tasandile. Seni kuni omavalitsusreformimise kandev idee puudub, peaks selguse mõttes omavalitsusreformist ja omavalitsuste sundliitmisest loobuma.

Ettepanek 2: muuta kohalike omavalitsuste rahastamise mudelit (11 ettepanekut ja argumenti, 63 toetus-, 9 vastuhäält)

Variatsioonid:. Omavalitsuste rahastamine võiks olla pearahasüsteemil tuginev või võtta aluseks ka omavalitsuse territooriumi suurus ja omavalitsuse poolt hallatavate avalike teede kogupikkus; suurem osa omavalitsuse territooriumil elavate ja sealseid hüvesid kasutavate inimeste makstavast tulumaksust peaks laekuma tema elukohajärgsele omavalitsusele; KOV-ile laekuks osa ettevõtete käibemaksust või ettevõtete tulumaksust.

  1. 2.         Meetmed maaelu edendamiseks(21 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: viia riigiameteid suurtest keskustest välja (10 ettepanekut ja argumenti, 68 toetus- ja 19 vastuhäält).

Variatsioonid:

  1. Riigiasutused ümber kolida vähemalt maakonnakeskustesse. Esmajärjekorras Tallinnast välja viia astutuste tugiüksused.
  2. Luua igasse maakonnakeskusesse Riigi Ühendatud Teeninduskeskused, mis ei oleks ühe spetsiifilise ametkonna esindamiseks, vaid esindaks kõiki riigiameteid (erandiks politsei ja muu erakorralise ja vältimatu ning sotsiaalse abi osutajad).

Pooltargumendid:Asutuste kolimine võib soodustada inimeste kolimist maapiirkondadesse.

Vastuargumendid:Inimestele võib asjaajamine nende asutustega muutuda keeruliseks, kui tuleb erinevatesse Eesti paikadesse asju ajama sõita. Keeruliseks võib kujuneda vajaliku pädeva personali tagamine maapiirkondades, eriti kõrgharidusega inimeste leidmisel. Leiti, et nende asutuste ülalpidamine võib osutuda kulukas ja ei pruugi alati inimesele teenuste tarbimist mugavamaks teha. Riigiasutuste füüsiline kohalolu maakonnakeskustes lihtsalt kohalolu pärast ei ole piisavalt põhjendatud.Argumenteeriti, et oluline on eelkõige osutatavate teenuste kättesaadavus ja kvaliteet maapiirkondades, mis aitaksid kodanike vajadusi ja muresid rahuldada.

Ettepanek 2: luua maksusoodustusi mahajäänud piirkondade elavdamiseks (4 ettepanekut, 148 toetushäält, 20 vastuhäält) (proportsioonis mahajäämuse või vaesuse määraga).

Variatsioonid: teha maksusoodustusi tulu- (vähendada vähemalt 50%) ja sotsiaalkindlustusmaksule (vähendada 25%); vähendada käibemaksu; luua soodustusi ettevõtetele; muuta suurema mahajäämusega piirkonnad täiesti maksuvabaks; teha soodustusi noortele maakohtadesse minemise eest.

1.3.     Elanikkonna säilimine Eestis(7 ettepanekut ja argumenti)

Kuigi sellel teemal ei olnud väga palju selgeid ettepanekuid, siis tasub märkimist selle mure tõstatumine Rahvakogu.ee keskkonnas. Näiteks arutleti, kas Eestis sündinutele ja elanutele tuleks anda Eesti Vabariigi kodakondsus: kaks oli poolt, üks vastu. Arutleti meeste ja naiste rollide üle. Laste planeerimise kohta arvati, et see ei saa olla “riiklik tellimus”, sest sellisel juhul muutub küsitavaks perekonna suutlikkus lapsed üles kasvatada.

KOKKUVÕTE

Rahvakogu ettepanekud väljendasid soovi muuta senist halduskorraldust, kuid ühest selget lahendusettepanekut uue haldusjaotuse osas ei ole. Tajutakse, et väiksemad haldusüksused ei toimi efektiivselt. Maapiirkondade elavdamise ühe võimalusena nähakse riigiasutuste Tallinnast välja viimist, millest on viimasel ajal ka meedias palju räägitud, kuid teadvustatakse sellega kaasnevaid paljusid riske. Elanikkonna säilitamine Eestis on murekoht, kuid ettepanekuid napib.