Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 - peatoimetaja ja toimetajad

Peatoimetaja

Tiit Tammaru

on Tartu ülikooli rahvastiku- ja linnageograafia professor, kelle peamised uurimisteemad on ränne ja segregatsioon. Praegu huvitavad teda eelkõige segregatsiooni ja lõimumise seosed erinevates eluvaldkondades (pere, elukoht, kool, töö), mida ta uurib koos kolleegidega nii Eesti, Rootsi kui ka Soome suurte riigiandmete (loendused, registrid) alusel. 2011. aastal tunnustati tema teadustööd riikliku teaduspreemiaga. Ta on 2016. aastal ilmunud raamatu „Socio-Economic Segregation in European Capital Cities“ (Routledge) esimene toimetaja.

Kaas-peatoimetajad

 

Raul Eamets

on Tartu ülikooli majandus­teaduskonna makro­ökonoomika professor ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaan ning ülikooli rektoraadi liige, kelle peamine uurimisvaldkond on olnud seotud tööturu teemadega. Varem on ta kirjutanud artikleid tööturu paindlikkuse ja turvalise paindlikkuse teemal, töö­poliitikast, ametiühingute rollist tööturul, hariduse ning tööturu seostest. Praegu on tema uurimisteemad rohkem ränne, palgalõhe ja demograafia. Pikemalt on ta ennast täiendanud Inglismaal, Saksamaal ja Taanis ning osalenud paljudes rahvusvahelistes ning kodumaa teadusprojektides. Temalt on ilmunud üle 140 teaduspublikatsiooni.

Kristina Kallas

on Tartu ülikooli Narva kolledži direktor, kelle peamised uurimisteemad on vähemusrahvustega ühiskondade lõimumisprotsessid, poliitiliste õiguste jagunemine ja vähemuste õiguste reguleerimine, samuti sisserändajate lõimumine ja õigused vastuvõtvates ühiskondades. Praegu tegeleb peamiselt venekeelse vähemuse lõimumise ja õiguste küsimustega Nõukogude Liidu endistes liiduvabariikides, aga ka Venemaa poliitikaga endiste kaasmaalaste suunal. 2017. aastal algas teaduskoostöö projekt Venemaa kaasmaalaste poliitika mõjudest ja kontseptsiooni russkyi mir vastuvõtmisest venekeelsete vähemuste hulgas kogu maailmas, mida ta juhib koos kolleegidega Uppsala ja Glasgow’ ülikoolidest.

Peatükkide toimetajad

 

Allan Puur

on Tallinna ülikooli rahvastikuteaduse professor ja Eesti demograafia keskuse juhtivteadur, kelle peamised uurimisvaldkonnad on Eesti rahvastikuareng võrdlevas vaates. Viimaste aastate teadustöö on keskendunud peamiselt sündimusele ja pereprotsessidele (teise demograafilise ülemineku ilmingud, ajastusmõju, rahvastikuarengu pikaajaline järjepidevus jms). Ta tegeleb ka rahvastikuteaduse taristu arendamise ja andmeloomega.

Rein Ahas

on Tartu ülikooli inimgeograafia professor, kelle peamised uurimisteemad on rahvastiku ruumiline mobiilsus ja keskkonnamuutused. Tema eriline huvi on mobiiltelefonidel põhinevate uurimismeetodite arendamine, ta on Eurostati suurandmete töörühma liige ja üks rahvusvahelise konverentside sarja „Mobile Tartu“ eestvedajatest. Ta on olnud Eesti teaduste akadeemia uurija-professor 2013–2015 ja on ajakirjade Journal of Location Based Services ning Big Data and Society toimetuskolleegiumi liige.

Anu Realo

on Tartu ülikooli ja Warwicki ülikooli (Suurbritannia) professor, kelle peamised uurimisteemad on isiksuse seadmused, emotsionaalne kogemus, sotsiaalne kapital, väärtused ja subjektiivne heaolu. Tema hiljutised uurimistööd hõlmavad ka kultuuri ja geenide mõju isiksuse kujunemisele. Alates 2012. aastast on ta „Maailma väärtuste uuringu“ vastutav uurija Eestis, avaldanud ligi 150 teadustööd, neist suurem osa rahvusvahelistes ajakirjades ja kogumikes. 2010. aastal pälvis riikliku teaduspreemia uurimuste tsükli eest „Isiksus ja stereotüübid kultuuridevahelises perspektiivis“.

Anna Verschik

on Tallinna ülikooli üldkeeleteaduse professor, kelle uurimisala on keelekontaktid, mitmekeelsus ja sotsiolingvistika. Ta on avaldanud artikleid inglise-eesti ja eesti-vene keele kontaktidest, mitmekeelsusest internetis ja Balti sotsiolingvistikast. Ta on kirjutanud monograafia „Emerging Bilingualism: from Monolingualism to Code-Copying“ (Continuum, 2008) ja avaldanud uurimusi ajakirjades „International Journal of Bilingualism“, „International Journal of the Sociology of Language“, „Sociolinguistic Studies“, „Journal of Language Contact“.

Marek Tamm

on Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor ja keskajauuringute vanemteadur, kelle uurimishuvid on peamiselt seotud keskaja Euroopa kultuuriajaloo, ajaloofilosoofia, kultuuriteooria ja kultuurimälu uuringutega. Tema hiljutiste publikatsioonide hulka kuuluvad kogumikud „Afterlife of Events: Perspectives on Mnemohistory“ (Palgrave Macmillan, 2015) ja „Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016). Ta on ajakirjade Vikerkaar ja Journal of the Philosophy of History toimetaja.