Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 - põhisõnumid

Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“ keskendub rändeajastu mõjudele Eesti rahvastikukasvule, hargmaisusele, ühiskonna sidususele, keelele ja kultuurile. 

Eesti inimarengu aruande põhiseisukohad põhisõnumid:

1. Heaolu ja ränne on omavahel tihedalt seotud. Viimase 25 aasta jooksul on inimarengu indeksiga mõõdetud heaolu Eestis kasvanud ühe kiiremana  Euroopas.

2. Tänapäeva Eesti on hargmaine: omavahel tihedas suhtluses olevad kogukonnad, ettevõtted ja inimesed asuvad nii Eestis kui ka välismaal.

3. Eestis toimub rändepööre: üha enam inimesi soovib siin elada. Samas pole sisseränne võluvits, mis ühiskonna probleemid lahendab.

4. Suurenev sisseränne asetab rahvussuhted uude valgusesse. Ühtne, eesti ja vene keele põhjal eristamata lasteaed ja kool saab olla rahvusrühmade vahelise suhtluse käivitaja ning tööturg selle juurutaja. Lõimumise edukust mõõdab elukohaerinevuste vähenemine.

5. Eesti rahvastik ei vähene, kui sündimus kasvab oluliselt ning saabujaid on enam kui lahkujaid.

6. Eesti on järkjärguliselt loobunud rändepoliitika senistest passiivsetest meetmetest. Neid võib asendada juhitud rändepoliitika, mis lähtub tööturu vajadustest ja saabujate lõimumisvõimekusest. Juhitud rändepoliitika nurgakivideks on punktisüsteemi kasutuselevõtmine töörändes ja õpirände soodustamine.

7. Väikeste keelte ja kultuuride püsimise avatud maailmas tagab avar kultuuripoliitika ja tehnoloogiliste võimaluste kasutamine. Avar kultuuripoliitika käsitleb eesti kultuuri kogu selle mitmekesisuses, mitte vaid kutselist ja pärimuskultuuri.

Tutvu lähemalt 2016/2017 Eesti inimarengu aruandega.