Eesti Koostöö Kogu “Dialoogi pidamise juhend”
UUDISKIRI 45: Lähme suvepuhkusele. Liitusime üle-eestilise rahvakoguga “Mida on heaks eluks vaja?”. Rahvaalgatus.ee maikuus. Kohtumiseni Arvamusfestivalil. Päevakajalised uudised ja kutsed
Tööd test
test
Avalik koolitus “Kuidas luua edasiviivat ja austavat dialoogi eri osapoolte vahel?” toimub 8.-9.10.2025. Registreeru juba täna!
Eesti Koostöö Kogu esmakordne avalik koolitus “Kuidas luua edasiviivat ja austavat dialoogi eri osapoolte vahel?” toimub 8.-9. oktoobril 2025 Tallinnas ning 4. novembril virtuaalselt. Registreeri end hiljemalt 29. septembril 2025 siin. Koolitus on tasuline, kohtade arv on piiratud!
Hästi toimiv dialoog ei sünni juhuslikult – see vajab ettevalmistust, usaldust ja turvalist õhkkonda, kus inimesed tunnevad end väärtustatuna. Hea arutelukultuur ja mõjus dialoog erinevate osapoolte vahel teevad ühiskonda tugevamaks, loovad usaldust ning tugevdavad demokraatiat.
Sulle on koolitus kasulik, kui soovid:
- Luua osapoolte vahel usalduslikke suhteid.
- Arutada erinevate gruppidega läbi olulisi teemasid (sh keerukaid).
- Kuulata ja luua paremat üksteisemõistmist.
- Kutsuda ellu muutusi sihtrühmi sisukamalt kaasates.
Kus ja millal?
Kolmepäevane praktiline koolitus sisaldab kaks füüsilist kontaktpäeva ning virtuaalset järelkohtumist.
- 8.-9. oktoobril 2025 kell 10:00-16:30 Tallinnas.
- 4. novembril 2025 kell 14:00-16:00 virtuaalne järelkohtumine.
Koolituse maksumuseks on 410 eurot (käibemaksu ei lisandu). Hind sisaldab kahte koolituspäeva Tallinnas koos kohvipauside ja õppematerjalidega (lõuna on osaleja enda panus) ning virtuaalset jätkukohtumist augustis. Kohtade arv on piiratud.
Täpsem info siit.
Kontakt:
Koolitust korraldab Eesti Koostöö Kogu.
Kairi@kogu.ee
UUDISKIRI NR 44: Registreeru hiljemalt 18. mail 2025 “Kuidas luua edasiviivat ja austavat dialoogi?”. Noorte demokraatiapäev tõi kokku tuleviku demokraatia. Rahvaalgatus.ee aprillikuu 2025
Meie haridusprogramm koolide kaasav eelarve asub Haridus- ja Teadusministeeriumi toel noorte valimisaktiivsust suurendama
Koolidemokraatiapäeval tehti kokkuvõtteid: sündmus tekitas soovi tulevikus aktiivsemalt koolielus või kogukonnas osaleda
29. aprillil 2025 korraldasid Eesti Koostöö Kogu ja Korruptsioonivaba Eesti Koolidemokraatia osaluspäeva Aparaaditehases Tartus. Päev tõi kokku koolide kaasava eelarve 2024/25 õppeaastal osalenud kooliõpilased, õpetajad ja Tartu Linnavalitsuse esindajad ning tehti kokkuvõte esimest korda toimunud koolide kaasava eelarve pilootprojektist.
Tartu Linnavalitsuse noorsootöövaldkonna juhi Helen Siska sõnul oleks töö mitmeid kordi lihtsam ja rõõmsam, kui pea iga päev oleks postkast täis sama julgeid ideid kui neid kooliõpilased esitasid Tartu linna kaasavasse eelarvesse linnaelu parendamiseks.
Kohal viibinud noored aga pidasid demokraatlikku hääletamisprotsessi ja kaasamist nii kooli- kui ka kodulinna elus tegevusteks, mis teevad rõõmsaks. Lisaks jäi meeleolukal tänusündmusel kõlama Tartu Forseliuse Kooli õpilase Inger Ojandu kokkuvõte koolide kaasava eelarve programmist: “Isegi, kui minu esitatud idee ei võitnud, sain ma enda poolt anda edasi mõtte, mis mulle on oluline.”
“Kui küsisime koolinoortelt, kuidas noorte kaasamist ja demokraatlikku koolikultuuri veelgi edendada, pidasid nad oluliseks spetsiaalse koolitunni olemasolu. 67% koolidemokraatia päeval osalenutest vastasid, et kaasav sündmus tekitas neis kindlasti soovi tulevikus aktiivsemalt koolielus või kogukonnas osaleda,” lisas Eesti Koostöö Kogu ekspert Merle Mändmets.
Foorumteatri mängulises etenduses sai kasvatada kodanikujulgust ning panna proovile oma demokraatlikud väärtused. Kaasavast koolidemokraatia päevast võtsid noored endi sõnul kaasa peamiselt osalejate erinevad vaatenurgad ja hea tunde koostööst.
Eesti Koostöö Kogu ja Korruptsioonivaba Eesti on koolide kaasavat eelarvet edendanud juba 2020. aastast, andes noortele võimaluse õppida demokraatia toimimist praktikas ja kogeda, kuidas nende ideed võivad päriselt ellu jõuda. Tänavu tegime pilootprojekti raames tihedat koostööd Tartu linnaga, et tuua kaasav eelarve rohkematesse Tartu koolidesse ning kutsuda õpilasi üles leidma lahendusi mitte ainult koolielus, vaid ka pakkuma ideid kogukonnaelu parandamiseks. Projekti toetab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur Erasmus+ programmist. Euroopanoored.eu.
Milliseid algatusi luuakse rahvaalgatus.ee portaalis?
Eesti Koostöö Kogu tegevus-ja mõjuaruandes (vt siit) tehakse algust kollektiivsete pöördumiste ja rahvaalgatus.ee mõju kaardistamisega.
Olulised punktid:
- Rahvaalgatuste mõju saab vaadata ühe kollektiivse pöördumise lõikes või analüüsida kollektiivsete pöördumiste õiguse mõju tervikuna ning digitaristu rolli selles.
Esialgne tüpoloogia rahvaalgatus.ee platvormil esinevatest algatustest:
- Professionaalne huvikaitse
- Digitaalsed protestid
- (Umb)usaldusavaldused
- Välja jäetud ja marginaliseeritud hääled
- Rohujuure kodanikualgatus
- Praktika näitab, et inimeste kaasamata jätmine otsustesse toob kaasa konflikte ja kollektiivseid pöördumisi
- Kollektiivsete pöördumiste õiguse laiema mõju osas märgitakse ära usalduse tõus valitsejate vastu, avalikkuse teadlikkuse kasv teema osas ning huvikaitsjate ja esindajate vaheline sisulisem dialoog
- Oluline roll on ka avaandmete mõjul Riigikogu komisjonide tööle ning üldsusele laiemalt. Tänu avaandmetele on pöördumiste menetlusprotsess vahetult jälgitav suurele auditooriumile, see on nüginud vastuskirjade vormistust tavainimesele arusaadavamaks ning mugavalt kättesaadavaks
Ilmunud arvamuslood ja saadud tunnustused
ILMUNUD ARVAMUSLOOD JA SAADUD TUNNUSTUSED
- 15.04.2024 Külli Taro: Democracy looking for a way forward everywhere in the world
- 15.04.2024 Külli Taro: demokraatlik riigikorraldus otsib oma uut ideed kõikjal
- 11.04.2024 Uudis+ Kairi Tilga ja Olari Koppel. Kollektiivse pöördumiste võimalustest
- 03.04.2024 Kairi Tilga Kuku raadio saates Sihik: Osalusportaalil Rahvaalgatus.ee on välja kujunenud roll poliitikas osalemise mehhanismina
- 05.04.2024 INTERVJUU | Toomas Hendrik Ilves: demokraatia on see, et sul on võimalus küsitleda peaministrit. Ka siis, kui sa ise oled täielik lollpea
- 02.04.2024 Maarja-Leena Saar: rahvaalgatuse portaal andis inimestele hääle
- 21.03.2024 Helsinkin Times Estonia leads in citizen initiative efficiency, Finland seeks improvement
- 21.03.2024 Helsinkin Sanomat https://www.hs.fi/politiikka/art-2000010300789.html
- 31.07.2023 Karl-Hendrik Pallo: “Noorte osalusportaal on rahvaalgatus.ee kujul juba Eestis olemas“
- 29.06.2023 Karl-Hendrik Pallo: “Read about the five factors of success behind Rahvaalgatus“, European Citizens’ Initiative Forum (ECI)
- Rahvaalgatus.ee tõi The Innovation in Politics Awards 2023 nominatsiooni Eestisse, 16. mai 2023.
- Karl-Hendrik Pallo: “Kas Eesti kohalik poliitika on osalusrevolutsiooniks valmis?“, Postimees, 3. aprill 2023.
- Helsinkin Sanomat Soome innovatsioonifond Sitra vaatab tunnustavalt Rahvaalgatus.ee poole, 14. märts 2023.
- Osalusportaali Rahvaalgatus.ee 5. sünnipäeva vestlusõhtu „Kuidas jõuda oma mõtte või murega otsustajateni?”, 5. märts 2021.
- Kadri Org: “Pöördumistele kogutud allkirjade tegelik mõju” ERR arvamusportaal, 2. märts 2021.
- Kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg ja psühholoog Andero Uusberg “Demokraatia muutuvad mängureeglid“, Ööülikool, 13. juuni 2020.
- Arvamusfestivali arutelu “Kas minu rahvaalgatusest on tolku?”, 9. august 2019.
- Arvamusfestivali arutelu “Kuidas on enam kui 30 rahvaalgatust mõjutanud Eesti arengut?“, 15. august 2018.
- Rahvakogu protsessi, millest kasvas välja Rahvaalgatus.ee, tuuakse rahvusvahelistes raportites ja kajastustes hea näitena digidemokraatiast: näiteks üleilmse innovatsioonifondi Nesta raportis “Digital Democracy” ja UNESCO Courier ajakirjas, 2017. aasta kevad.
- E-riigi Akadeemia koostatud käsiraamatus “e-Governance in Practice” on osalusportaali Rahvaalgatus.ee mainitud kui olulist verstaposti Eesti e-demokraatia loos, 2016. aasta kevad.
Kõik viited ja väljaanded on oodatud. Võta ühendust: maarjaleena@kogu.ee.
Ilmunud teadustööd ja raportid rahvaalgatus.ee kohta
ILMUNUD TEADUSTÖÖD JA RAPORTID RAHVAALGATUS.EE KOHTA (täieneb jooksvalt):
- Saar, M-L., Pekonen,O., Olesk, M., Hiilamo,H.(2024). Citizens’ initiatives in Finland and Estonia. Sitra, 2024.https://www.sitra.fi/en/publications/citizens-initiatives-in-finland-and-estonia/
- Eesti Koostöö Kogu tegevus- ja mõjuaruanne 2023 https://kogu.ee/wp-content/uploads/2024/02/Tegevus-ja-mojuaruanne-2023.pdf
- Randma-Liiv, T. (2023). Adoption is not enough: Institutionalization of e-participation initiatives. Public Policy and Administration, 38(3), 329-351. https://doi.org/10.1177/09520767211069199
- Huss, O. (2023). The social construction of anti-corruption technologies: Analysing the e-participation platform rahvaalgatus.ee in Estonia. In: Mattoni, A (Ed.), Digital Media and Anti-Corruption from the Grassroots: Contexts, Platforms and Practices of Anti-Corruption Technologies Worldwide. Edward Elgar.
- Edgar, C and Baeck, P. (2023). Making democratic innovations stick. ISBN: 978-1-916699-12-0. https://media.nesta.org.uk/documents/Making_democratic_innovations_stick_0RQMJNp.pdf
- Dubois, I. (2023). (Re)inventing governance in the digital age: a comparative study of Estonia and Taiwan’s e-participation dynamics. European School of Political and Social Sciences (ESPOL) at Catholic University of Lille. DOI:10.13140/RG.2.2.28092.41604 https://www.researchgate.net/publication/376072302_Reinventing_governance_in_the_digital_age_a_comparative_study_of_Estonia_and_Taiwan’s_e-participation_dynamics
- Maria Vooglaid, K., & Randma-Liiv, T. (2022). “Chapter 8: The Estonian Citizens Initiative Portal: Drivers and barriers of institutionalized e-participation“. In Engaging Citizens in Policy Making. Cheltenham, UK: Edward Elgar Publishing. Retrieved Oct 4, 2023, from https://doi.org/10.4337/9781800374362.00014
- Eerik, A. (2022). Eesti kohalike omavalitsuste võimekus kasutada rahvaalgatus.ee kaudu esitatud petitsioone kohaliku elu korraldamises. Tallinn: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut.
- Randma-Liiv, T. (2021). Organizing e-participation: Challenges stemming from the multiplicity of actors. Public Administration, 1–17. https://doi.org/10.1111/padm.12788
- Visnap, E.P.P. (2021). E-platvormi rahvaalgatus.ee petitsioonide kajastamine meedias 2020. aastal. Tartu: Johan Skytte poliitikauuringute instituut.
- Rathenau Instituut (2020). Initiatives supporting digital democracy at national level – An international comparison. The Hague (Jong, R. de, J. Jansen, P. Faasse & P. Diederen) https://www.rathenau.nl/sites/default/files/2021-02/Initiatives_supporting_digital_democracy_at_national_level_Report_Rathenau_Instituut.pd
- Simon. J, Bass. T, Mulgan. G. (2017). Digital Democracy. The tools transforming political engagement. https://media.nesta.org.uk/documents/digital_democracy.pdf
Kõik viited ja väljaanded on oodatud. Võta ühendust: maarjaleena@kogu.ee.
Rahvaalgatuste poliitiline mõju
Eesti Koostöö Kogu ja Sitra võrdlev raport
Esimene täispikk uuring kollektiivsete pöördumiste ja rahvaalgatus.ee arengust ning mõjust ilmus 2024. aastal koostöös Soome innovatsioonifondi Sitraga (vt uuringut siit).
Uuringus tuuakse välja järgmised tulemused:
• Pärast 10 aastat kollektiivseid pöördumisi on peaaegu kõik Riigikogu komisjonid vastutanud vähemalt ühe kollektiivse pöördumise menetlemise eest
• Enim pöördumisi on esitatud Riigikogu sotsiaalkomisjonile (31)
• Kuigi algatused ei vii sageli otsese seadusemuudatuseni on nende kaudne poliitiline mõju laiahaardeline
Kaudse mõju all tuuakse välja:
- Valitsuse ja Riigikogu päevakorra seadmine
- Avaliku arutelu kujundamine
- Rohkemate ühiskonnarühmade kaasamine
- Usaldus demokraatia vastu ja rahulolu sellega
- Läbipaistvam parlamendi töö
*lisada RA lehe sõõrik*
Hea näitena algatuse mõjust tutvustatakse koolivõrgu reformile järgnenud kollektiivsete pöördumiste lainet ning nende ettepanekute tulemusena saavutatud muudatusi.
Koolivõrgu reform: kohaliku ja riikliku tasandi kollektiivsete pöördumiste ühine jõud
- 2023. aastal järgnes paljude Eesti omavalitsuste koolivõrgu ümberkorraldamise plaanile rahvaalagatus.ee veebilehel kollektiivsete pöördumiste laine
- Algatused protestisid kohalike koolide, vallamajade ja raamatukogude sulgemisotsuste vastu.
- Enamus kohalikele omavalitsustele suunatud algatusest jäeti ootele või lükati tagasi, mille tulemusena koostasid maapiirkondade ja maakoolide kogukonnad 2023. aprillis laiema ulatusega üleriigilise pöördumise
- Pöördumine jõudis Riigikokku, kus seda arutati olulise tähtsusega riikliku küsimusena
- Pöördumise tulemusena töötas Haridusministeerium välja meetme valdade toetamiseks, kes on valmis säilitama elurajoonide läheduses asuvad väikesed kuueklassilised algkoolid
Võimalus osaleda poliitikas valimistevahelisel ajal
Rahvaalgatuse statistika tõestab, et Eesti elanikud on kollektiivse pöördumise õiguse aktiivsed kasutajad valimistevahelisel ajal. 2023. aastal ületas rahvaalgatus.ee portaalis antud digiallkirjade arv koguni sama aasta Riigikogu e-valmistel antud häälte arvu.
Rahvaalgatuste mõju uurimine on eriti oluline praeguses ühiskondlikus kontekstis, kus otsitakse uusi viise kodanike kaasamiseks ja demokraatliku dialoogi tugevdamiseks. See osalusvorm võib osutuda oluliseks sillaks erinevate ühiskonnagruppide vahel, võimaldades ka neil, kes traditsioonilistes poliitilistes protsessides end mugavalt ei tunne, oma häält kuuldavaks teha.
Kes kasutab Rahvaalgatuse portaali?
Turu-uuringud AS, 2024
- novembris viis Rahvaalgatus läbi küsitlusuuringu (omnibuss, n=1010*), kus selgus, et Rahvaalgatuste populaarsus Eestis näitab märkimisväärset kasvupotentsiaali.
- Eriti aktiivsed on noored vanuses 18-24, kõrgharidusega inimesed ning juhid-ettevõtjad. Seevastu vanemaealised ja madalama haridustasemega inimesed on jäänud passiivsemaks. Piirkondlikult tõusevad esile Tallinn ja Lõuna-Eesti, samas kui Kirde-Eesti on jäänud teistest regioonidest maha.
Joonis 1. Rahvaalgatus.ee portaalis algatustele antud allkirjade vanuseline jaotus.
Eriti tähelepanuväärne on noorte kõrge osalus, mida kinnitab ka rahvaalgatuste allkirjade sotsiodemograafiline profiil (vt Joonis 1). Võrdlus Soomes läbi viidud sarnaste uuringutega näitab, et noortele on rahvaalgatused saanud sama loomulikuks poliitilise osalemise vormiks nagu teisedki demokraatliku kaasamise instrumendid (M.Jäske, lk 122). See trend on eriti oluline, kuna võib ennustada rahvaalgatuste veelgi suuremat rolli tulevikus.
Rahvaalgatuste populaarsus Eestis
Turu-uuringud AS, 2024
- novembris viis Rahvaalgatus läbi küsitlusuuringu (omnibuss, n=1010*), kus selgus, et Rahvaalgatuste populaarsus Eestis näitab märkimisväärset kasvupotentsiaali.
- Veidi üle veerandi ehk ligikaudu 270 000 täisealist Eesti püsielanikku on juba rahvaalgatuste kaudu aktiivselt kaasa rääkinud. Veelgi olulisem on tähelepanek, et kokku 61% täisealistest Eesti elanikest – ligikaudu 610 000 inimest – kas on juba allkirjastanud või plaanib tulevikus rahvaalgatusi toetada. Need arvud näitavad, et rahvaalgatus on kujunemas oluliseks demokraatliku osaluse instrumendiks
KUTSE! Registreeru koolitusele “Kuidas luua edasiviivat ja austavat dialoogi eri osapoolte vahel?”
Rõõm on esmakordselt välja kuulutada Koostöö akadeemia praktiline koolitus “Kuidas luua edasiviivat ja austavat dialoogi eri osapoolte vahel?”. Registreeri end hiljemalt 18. mail 2025 siin. Koolitus on tasuline, kohtade arv on piiratud ning toimub 4.-5. juuni 2025 Tallinnas ning 26. augustil virtuaalselt.
Hästi toimiv dialoog ei sünni juhuslikult – see vajab ettevalmistust, usaldust ja turvalist õhkkonda, kus inimesed tunnevad end väärtustatuna. Hea arutelukultuur ja mõjus dialoog erinevate osapoolte vahel teevad ühiskonda tugevamaks, loovad usaldust ning tugevdavad demokraatiat.
Sulle on koolitus kasulik, kui soovid:
- Luua osapoolte vahel usalduslikke suhteid.
- Arutada erinevate gruppidega läbi olulisi teemasid (sh keerukaid).
- Kuulata ja luua paremat üksteisemõistmist.
- Kutsuda ellu muutusi sihtrühmi sisukamalt kaasates.
Kus ja millal?
Kolmepäevane praktiline koolitus sisaldab kaks füüsilist kontaktpäeva ning virtuaalset järelkohtumist.
- 4.-5. juuni 2025 kell 10.00-16.30 Tallinnas
- 26. august 2025 kell 14.00-16.00 virtuaalne järelkohtumine
Koolituse maksumuseks on 410 eurot (käibemaksu ei lisandu). Hind sisaldab kahte koolituspäeva Tallinnas koos kohvipauside ja õppematerjalidega (lõuna on osaleja enda panus) ning virtuaalset jätkukohtumist augustis. Kohtade arv on piiratud.
Täpsem info siit.
Kontakt:
Koolitust korraldab Eesti Koostöö Kogu.
Kairi@kogu.ee
Rahvaalgatus.ee mõju
Rahvaalgatus.ee mõju
Rahvaalgatus.ee on osalusdemokraatia mehhanism, mis on suurendanud kodanike ja poliitikakujundajate teadlikkust sellest, et üksikisikud saavad ja peaksid osalema poliitilises otsustusprotsessis ka valimistevahelisel ajal.
Rahvaalgatuste mõju uurimine on eriti oluline praeguses ühiskondlikus kontekstis, kus otsitakse uusi viise kodanike kaasamiseks ja demokraatliku dialoogi tugevdamiseks. See osalusvorm võib osutuda oluliseks sillaks erinevate ühiskonnagruppide vahel, võimaldades ka neil, kes traditsioonilistes poliitilistes protsessides end mugavalt ei tunne, oma häält kuuldavaks teha.
Rahvaalgatuste populaarsus Eestis
61% täisealistest Eesti elanikest – ligikaudu 610 000 inimest – kas on juba allkirjastanud või plaanib tulevikus rahvaalgatusi toetada
Võimalus osaleda poliitikas valimistevahelisel ajal
2023. aastal ületas rahvaalgatus.ee portaalis antud digiallkirjade arv koguni sama aasta Riigikogu e-valmistel antud häälte arvu
Kes kasutab rahvaalgatuse portaali?
Eriti aktiivsed rahvaalgatuse kasutajad on noored vanuses 18-24, kõrgharidusega inimesed ning juhid-ettevõtjad.
Mis tüüpi algatusi luuakse rahvaalgatuse portaalis?
Rahvaalgatus.ee platvormil võib märgata erinevat tüüpi algatuste esinemist – Professionaalne huvikaitse, Digitaalsed protestid, (Umb)usaldusavaldused, Välja jäetud ja marginaliseeritud hääled, Rohujuure kodanikualgatus.
Rahvaalgatuste poliitiline mõju
Pärast 10 aastat kollektiivseid pöördumisi on peaaegu kõik Riigikogu komisjonid vastutanud vähemalt ühe kollektiivse pöördumise menetlemise eest.
Siit leiab erinevaid mõju mõtestavaid materjale, rahvusvahelisi raporteid ja artikleid:
ILMUNUD TEADUSTÖÖD JA RAPORTID RAHVAALGATUS.EE KOHTA
ILMUNUD ARVAMUSLOOD JA SAADUD TUNNUSTUSED
Mõju lehekülge täiendatakse pidevalt. Rahvaalgatuse eksperdid töötavad aktiivselt nii rahvaalgatus.ee kui ka üldiselt kollektiivsete pöördumiste õiguse mõju analüüsimisega. Hetkel on koostamisel mõju mõõdik, millega on võimalik anda hinnanguid algatuste mõju erinevatele liikidele.
Edasiste uuringute tõhustamiseks oleks mõistlik lülitada rahvaalgatusi puudutavad küsimused mõne laiema uuringu raamistikku. See võimaldaks saada terviklikuma pildi rahvaalgatuste rollist Eesti demokraatias ning nende potentsiaalist ühiskondliku sidususe tugevdamisel. Ettepanekud koostööks on oodatud meiliaadressil maarjaleena@kogu.ee.
UUDISKIRI NR 43: Rahvaalgatus.ee 9. sünnipäev – tähelepanu all kohaliku osaluse tulevik. Kohalikes omavalitsustes on nüüd 13 uut dialoogipraktikut. Koolide kaasav eelarve tõi Tartu Katoliku kooli toiduautomaadi. Rahvaalgatus.ee märtsikuus 2025
Kokkuvõte ja salvestis. 26.03.2025 inspiratsioonipäev “KOV: kohaliku osaluse võimalused vol 3”
26. märtsil 2025 toimunud inspiratsioonipäeval “KOV: kohaliku osaluse võimalused vol 3” tähistati Rahvaalgatus.ee üheksandat sünnipäeva. Ülevaatlikus uudisnupus jagame kõikidele huvilistele kokkuvõtet sündmusest ning salvestise YouTube`i linki.
Rõuge vallavanem Britt Vahter rõhutas, et inimesi tuleks kaasata mitte ainult murede lahendamisse vaid ka positiivsete muudatuste planeerimisse. Nii kasvab usaldus, harjutatakse kodanikke arvamust avaldama ning kaasamine saab ka sõbralikuma tähenduse. Rõuge vallavanem jagas ka oma kogemust väga keeruliste ja konfliktsete teemade käsitlemisest kogukondades. Valitsuse kommunikatsioonibüroo projektijuht Taavi Audo pidas rahumeelse koostöö aluseks kaasamist kohe protsessi alguses, kui otsuseid pole veel tehtud. Arutelud teekonna alguses aitavad ära hoida müütide ja hirmude tekkimist.
Delfi.ee reporter Martin Laine soovitas omavalitsustele ja Riigikogule kaasamise kaudu õppida kodanike inforuumi paremini tundma, see aitab leevendada teadmatusest ärevuse tekkimist ning hoiab ära valeinfo leviku. Mitmekesise inforuumi ja levivate narratiividega kursis olemine on oluline osa keeruliste koosolekute ettevalmistuseks. Antropoloog Keiu Telve rõhutas, et infosõjaga saab toime tulla kõige tõhusamalt küla tasandil. On tarvis tugevdada kohalike kogukondade omavahelisi sidemeid. Lisaks ütles, et tuliste teemade ümber arutelude jagamine väiksemateks gruppideks on midagi, millega saab piirata häälekate vastaste mõju.
Ligi 61% eestimaalastest (Turu-uuringud AS, 2024) on valmis kasutama rahvaalgatusi oma seisukohtade väljendamiseks. Selle faktiga kummutus Eesti Koostöö ekspert Maarja-Leena Saar müüdi, et Eesti inimesed ei taha poliitikas kaasa rääkida.
Juba kolmandat korda toimunud inspiratsioonipäeval jagati traditsiooniliselt ka erinevaid kaasamise kogemuslugusid. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esindaja Susanna Kuusik pidas oluliseks sammuks kaasamise teekonnal leida kohe alguses just need inimesed, keda kõige rohkem teema puudutab. Tema sõnul ei peaks meedia olema kõige esimene koht, kus arutelu alustada. Tallinna Ülikooli “ELU” projektis seda tutvustas Jörgen Jürine) analüüsiti kolme Rahvaalgatus.ee osalusportaalis tehtud algatust. Need näitasid osalusportaali kui silla loojat, mis aitab mingitel teemadel jõuda suurema ühiskondliku aruteludeni ja toetab püüdu muutusi ellu kutsuda. Carina Paju tõi oma ettekandes välja (OECD “Survey on Drivers of Trust in Public Institutions”, 2024), et kõige rohkem usaldavad OECD võrdluses oma riigi võimuesindajad need inimesed, kes usuvad, et nende häälel on otsustele mõju ja et nad saavad otsustes osaleda.
Sündmus sai teoks koos meie heade kaasamõtlejatega Riigikantselei ning Regionaal – ja Põllumajandusministeeriumiga.Täname kõiki esinejaid ja külalisi.
Fotogalerii avaneb siit
Eesti Koostöö Kugu YouTube`i kanalist leiad inspiratsioonipäeva salvestised siit
Arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga” teisest lennust sirgus 13 uut dialoogipraktikut
2. aprillil 2025 tähistasime arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga” teise lennu lõpetamist. 13 ägedat ja julget dialoogipraktikut on edukalt läbinud neljakuise õpiteekonna. Neist igaüks loob juba oma omavalitsuses ja kodukandis mõju.
Märtsis jõudsid enamus õppijaid läbi viia ka dialoogringi oma kogukonnas. Teemadeks olid kriis, infoliikumine, huviharidus ümberkorraldamine, linnaruum, koerte jalutusväljak ja mitmed muud teemad. Kokku osales neis dialoogides 115 inimest. Viimasel kohtumisel jagasid osalejad oma praktilisi kogemuslugusid, vaatasime tagasi kogu õpiteekonnale ja tähistasime. Maikuuks ilmub ka põhjalikuma õpiteekonna kokkuvõtte.
“Niimoodi inimene inimese haaval loome üle Eesti paremaid vestlusi, õpime kogukondades rohkem teineteist kuulama, austame erinevaid vaatenurki ja ehitame tugevate suhete sildu,” lisas Eesti Koosöö Kogu juhataja Kairi Tilga.
Eesti Koostöö Kogu eesmärk on toetada kohalike institutsioonide kaasamis- ja dialoogivõimekust ning panustada kogukonnakeskse valitsemise juurutamisele. Selleks pakume dialoogi- ja arutelukultuuri edendavaid arenguprogramme, koolitusi, loenguid ja sündmusi. Mõjusama arutelukultuuri ja avatud kogukonnast lähtuva valitsemise Arenguprogrammi rahastab Siseministeerium „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ partnerluse raames. Täpsem info partnerlusest ja sellega seotud tegevustest https://kogukonnaveeb.ee/tegevused/
Vikerraadio. Uudis +. Eesti Koostöö Ekspert Maarja-Leena Saar. Rahva tahtest
Eesti Koostöö Kogu ekspert Maarja-Leena Saar Kuku raadio saates Sihik: üheksa aastaga on 5-10 protsenti Rahvaalgatus.ee algatustest jõudnud seadusandliku muudatuseni
Rahvaalgatus.ee 9. sünnipäev algas varahommikul ETV Terevisiooni otse-eetris: Rahvaalgatus.ee mõju läbi üheksa aasta
TÄNA, 26. märtsil 2025 peab Rahvaalgatus.ee oma 9. sünnipäeva inspiratsioonipäevaga: ligi 61% eestimaalastest on valmis kasutama rahvaalgatusi oma seisukohtade väljendamiseks
26. märtsil 2025 tähistab Eesti Koostöö Kogu Rahvaalgatus.ee üheksandat sünnipäeva inspiratsiooniseminariga “KOV: kohaliku osaluse võimalused vol 3”. Osalusplatvormist on üheksa aastaga kujunenud Eesti ühiskonna peegel, aga vahest ka kõverpeegel. Oma üheksanda sünnipäeva eel saame ühe põhisõnumina välja öelda, et ligi 61% eestimaalastest on valmis kasutama rahvaalgatusi oma seisukohtade väljendamiseks.
Põhisõnumid
- Ligi 61% eestimaalastest on valmis kasutama rahvaalgatusi oma seisukohtade väljendamiseks
- Üheksa aastaga on 5-10 protsenti algatustest jõudnud seadusandliku muudatuseni
- Algatuste sisu näitab poliitikutele, mis teemad panevad inimesi koonduma
- Rahvaalgatus.ee täidab olulist rolli ühiskondliku ventiilina, olles ainuke digitaalne osaluskanal kodaniku, Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Küsitlus (Turu-uuringud AS, 2024) näitab, et ligi 61% eestimaalastest on valmis kasutama rahvaalgatusi oma seisukohtade väljendamiseks. Eesti Koostöö Kogu eksperdi Maarja-Leena Saare sõnul kummutavad need numbrid lõplikult müüdi, et Eesti inimene ei soovi poliitikas toimuvas kaasa rääkida. “Seda näitab igapäevane aktiivsus meie platvormil. Rekordiline aasta oli 2023. Siis anti erinevatele pöördumistele kokku 314 000 allkirja, mis on 172 000 võrra rohkem kui 2022. aastal”.
2025. aasta esimese kolme kuuga on Rahvaalgatus.ee platvormil kogutud 36 382 digiallkirja 77 algatusele, millest populaarseimad on seotud tuuleparkide, kommunaalkulude ja linnaplaneerimisega. Jätkub selge trend, kus kohalikele omavalitsustele suunatud algatuste osakaal kasvab jõuliselt, moodustades juba 48,2% kõigist allkirjadest, peaaegu võrdsustudes Riigikogule suunatud algatustega (51,8%). Kodanike huvi kohaliku tasandi otsuste vastu näitab, et Rahvaalgatus.ee on kujunenud oluliseks vahendiks mitte üksnes riikliku, vaid ka kohaliku tasandi poliitika kujundamisel.
“Eriti silmapaistvad on Rahvaalgatus.ee osalusportaalis algatused, mis on seotud metsapoliitika, energeetika ja koolivõrgu ümberkorraldamisega. Viimasel aastal on energeetikateemaliste algatuste laine (ainuüksi tuulikute teemalisi 18) ja koolivõrguga seotud üle kümne,” lisas Maarja-Leena Saar.
Algatuste suur kasv ja aina suuremad osaluse numbrid on toonud esile ka uued tendentsid ja vaatepunktid, mis ei peaks olema mitte ainult Rahvaalgatus.ee vaid kõikide Eesti demokraatiaga tegelevate organisatsioonide töölaual. “Pead kergitab uus mure, võõrad tegelased, kes püüavad pöörata meie demokraatlikke osalusprotsesse. Aina olulisem on hoida meie kodanike jaoks turvalist digitaalset aruteluruumi, kus Eesti inimesed saavad vabalt kaasa rääkida. On oluline panustada nii digitaalsesse kaasa rääkimisse kui sellesse, et kogukonnad saaksid oma arutelusid pidada turvaliselt,” selgitas Eesti Koostöö Kogu ekspert Maarja-Leena Saar.
26. märtsil 2025 toimub inspiratsioonipäev “KOV: kohaliku osaluse võimalused vol 3”, millega tähistame ka Rahvaalgatus.ee 9. sünnipäeva. Sündmusel kõlavad kogemuslood, arutelud ja ekspertide teadmised viivad veel lähemale kaasamise argiellu, kas väikeses kogukonnas, infosõjas või rahvusvahelisel areenil. Sündmus salvestatakse ja on hiljem järelvaadatav Eesti Koostöö Kogu YouTube`i kanalis. Inspiratsioonipäeva korraldavad Eesti Koostöö Kogu, Riigikantselei ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Aitäh teile, kes olete tulemas inspiratsioonipäevale. Registreerumine on lõppenud. Sündmus on hiljem ka järelvaadatav
Dialoog koukonnaga II lend valmistub lõpufinišiks
15. jaanuaril 2025 alustas kohaliku omavalitsuse juhtidele loodud arenguprogrammi „Dialoog kogukonnaga“ teine lend. Tänaseks on kolmeteistkümne kohaliku omavalitsuse praktiku õpiteekond jõudnud peaaegu lõpusirgele. Märtsikuu jooksul viivad kõik programmis osalejad läbi dialoogiringi oma kodukohas. Viimane kokkuvõttev õpipäev toimub aprilli alguses.
Esimesel kohtumisel olid teemadeks kaasamise erinevad astmed ja dialoogiringi kavandamise esimesed sammud. Järgmistel päevadel harjutati hea küsimuse sõnastamist, õpiti kuidas tulla toime vastupanu ja konfliktidega. Õpipäevadel oli oluline arendada endas ka oskust kogukonnas olemasolev ressurss üles leida ja edasiviivaks jõuks ühendada. Polnud ühtegi õpipäeva, kui ei harjutatud dialoogiringi läbiviimist.
„Arenguprogramm annab oskused dialoogiliste vestlusringide korraldamiseks, et seeläbi soodustada kohalikul tasandil avatud ning kogukonnast lähtuvat valitsemist. Omavalitsus saab siin olla võimaldaja ja inimestevahelisteks suheteks ruumilooja,“ avas arenguprogrammi sisulist eesmärki selle eestvedaja Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga.
Arenguprogrammi „Dialoog kogukonnaga“ teejuhtideks on Piret Jeedas, Triin Rõõmusoks ja Kairi Tilga. Täname ka kaaslektoreid Eha Paasi ja Koidu Tani-Jürisood.
Arenguprogrammi rahastab Siseministeerium „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ partnerluse raames. Täpsem info partnerlusest ja sellega seotud tegevustest https://kogukonnaveeb.ee/tegevused/
UUDISKIRI NR 42: EKK mõju- ja tegevusaruanne 2024: aastale tagasi vaadates on südames suur uhkustunne, aga ka mure
Inspiratsioonipäev “KOV: kohaliku osaluse võimalused vol 3” programm on nüüd avalik. Tutvu, registreeru ja tähista Rahvaalgatus.ee sünnipäeva
- Pane end nobedasti kirja siin: https://bit.ly/4ilqBn7. Ruumi veel on, aga kohad täituvad kiiresti ja neid on koha peal piiratud arv.
- Sündmus toimub Tallinnas, Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK), Toompuistee 24.
Inspiratsioonipäeva korraldavad Eesti Koostöö Kogu, Riigikantselei ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
KUTSE! Registreeru juba kolmandale Rahvaalgatus.ee inspiratsioonipäevala “KOV: kohaliku osaluse võimalused vol 3”
26. märtsil 2025 kell 11-16 toimub inspiratsioonipäev “KOV: kohaliku osaluse võimalused vol 3”, millega tähistame ka Rahvaalgatus.ee
9. sünnipäeva. Inspiratsioonipäeva korraldavad Eesti Koostöö Kogu, Riigikantselei ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Sisukas päev toimub Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK), Toompuiestee 24. Pane end kirja siin. Osalejate arv koha peal on piiratud.
PROGRAMM
11.00 Päevajuhi tervitus, Kadri Kangro
11.05 Kohaliku tasandi kollektiivsete pöördumiste senine praktika. Ülevaade Rahvaalgatus.ee kohaliku tasandi viie aasta kogemusest ja väljakutsetest. Maarja-Leena Saar, Eesti Koostöö Kogu ekspert.
11.15 Kogemuslugu
11.25 Arutelu. Kuidas minna edasi kui kaasamise tavapärased tegevused on tehtud? Mida saab veel kohaliku omavalitsuse juht teha, kui kaasamine pole kogukonda siiski rahu toonud. Arutlevad: Rõuge vallavanem Britt Vahter ja valitsuse kommunikatsioonibüroo projektijuht Taavi Audo.
12.10 Kogemuslugu. RMK kaasamise teekond: kuidas loome paremat dialoogi. Susanna Kuusik, Riigimetsa Majandamise Keskus.
12.20 Kaasamine infosõjas. Kuidas toetada meie häid ja oma kodukohast hoolivaid inimesi infosõjas algatusi luues ja neid vastu võttes? Vestlevad: Martin Laine, Delfi reporter ja Keiu Telve, Rakendusliku Antropoloogia Keskuse nõukogu liige.
13.05-13.45 Lõunapaus. Sööme Rahvaalgatus.ee sünnipäevatorti ja lõunat.
13.45 Kogemuslugu. Kus on avatuse piir? Avatud valitsemise rahvusvaheline seis ja Eesti potentsiaal. Carina Paju, Open Government Partnership.
13.55 Töötuba. Mida peaks Eestis veel tegema, et poliitika kujundamine oleks läbipaistev ja koosloomeline nii keskvalitsuse kui kohaliku omavalitsuse tasandil? Riigikantselei eestvedamisel otsitakse töötoas ideid ja ettepanekuid avatud valitsemise partnerluse uude tegevuskavva. See on sinu võimalus kaasa mõelda, kuidas riiki kodanikele ja kodanikke riigile lähemale tulla.
15.55-16.00 Lõpusõnad ja lõpetamine.
Sündmus salvestatakse ja on hiljem ka järelvaadatav Eesti Koostöö Kogu Youtube kanalilt.
Koolide kaasava eelarve pilootprojekti raames koguti häid mõteid heade mõtete linnas
Koostöös Eesti Koostöö kogu, Korruptsioonivaba Eesti, Tartu linna ja noortevolikoguga on käimas koolide kaasava eelarve pilootprojekt, mis aitab koolide kaasava eelarve raames noortel lisaks koolielu parandamisele otsida lahendusi ka probleemidele kodukohas. Parimaid ideid saab esitada ülelinnalisele kaasava eelarve konkursile.
2024/25 õppeaasta pilootprojektis osalevad Tartu Katoliku Hariduskeskus, Hugo Treffneri Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium ja Tartu Forseliuse Kool. Koolides on noori innustamas käinud Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera, abilinnapead Lemmit Kaplinski ja Raimond Tamm ning ka ruumiloome osakonna juhataja Kertu Vuks.
Tartu linna ruumiloome osakonna juhataja Kertu Vuks: “Noori peab inspireerima linnaelus kaasa mõtlema, juba väikesed muutused linnaruumis aitavad luua paremat elukeskkonda. Tihti ei pruugi need muutused üldse väga palju raha vajada – kõik algab ideest ja selle väljaütlemisest, sest siis on tõenäosus, et need võivad ka teoks saada.”
Koolides toimunud ideekorje töötubades tuli õpilastelt mõtteid, kuidas edendada jäätmete sorteerimist ja liikumisvõimalusi linnas, aga ka näiteks ettepanekuid bussiliikluse parandamiseks või toidukappide paigutamiseks.
Korruptsioonivaba Eesti projektijuht Sirle Poomi hinnangul on noortele oluline saada osa protsessist, kus nende ettepanekuid ja ideid päriselt kuulatakse. “Iga välja pakutud mõte ei pruugi hääletusele jõuda ega võita, aga nii kool kui ka otsustajad linna tasandil saavad kaasava eelarve ideedest siiski olulise sisendi tuleviku investeeringute planeerimiseks,” selgitas Poom.
Erasmus+ programmist rahastatava pilootprojekti raames pakume tuge kõigile noortele, kes on linna kaasavasse eelarvesse ideid välja pakkunud. Koostöös linnavalitsusega saame aidata ideid vajadusel lihvida ning anname noortele ka jooksvalt tagasisidet.
Sirp. EIA 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko ja autorkond Maaja Vadi ja Urmo Uiboleht. Ruumid hariduse sees ja ümber
UUDISKIRI NR 41: EIA 2026 autorkond on saavutanud kõnekaid tulemusi. Pane kalendrisse: “KOV: kohaliku osaluse võimalused vol 3”. “Dialoog kogukonnaga” II lend startis. Rahvaalgatus.ee detsembrikuus 2024. Palju päevakajalist.
Eesti Päevaleht. Tõnu Viik: populistlik poliitika on maksumaksjale kulukas. Parim relv selle vastu? Haridus
ERR.ee. Eesti Koostöö Kogu nõukogu liige Andres Kütt ja Eesti inimarengu aruande 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko: kuidas 360 euroga hariduslõhe avastati
KUTSE, pane end varakult kirja: “KOV: kohaliku osaluse võimalused vol 3”
Oled oodatud 26. märtsil 2025 taas inspiratsioonipäevale “KOV: kohaliku osaluse võimalused vol 3”, millega ühtlasi tähistame ka Rahvaalgatus.ee sünnipäeva. Pane end varakult kirja registreerimisvormi kaudu siit hiljemalt 20. märtsil 2025. Sündmus toimub Tallinnas. Täpsem info programmi ja sündmuse toimumuspaiga kohta on leitavad lähiajal siit.
Sisukaks kohtumiseks jagame ainest juba praegu, varasemate inspiratsioonipäevade salvestiste vahendusel:
- 10. aprill 2024. “10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust”
- 17. märts 2023. Inspiratsioonipäev “KOV: kohaliku osaluse võimalused” vol 2
- 22. veebruar 2022. Inspiratsioonipäev: “KOV: kohaliku osaluse võimalused” vol 1
Inspiratsioonipäeva korraldavad Eesti Koostöö Kogu, Riigikantselei ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
ERR. Uudis +. Eneli Kindsiko ja Veronika Kivilaid. Miks on oluline, et noorukitel oleks tegevust
President Alar Karis EIA 2026 teemaliselt kohtumiselt: “Näen, et kuuldu ja varsti ilmuva põhjal saame jätkata vältimatut arutelu, milline haridus ja koolikorraldus saavad anda meie noortele ja riigile parima tuleviku.”
EIA 2026 võtab luubi alla laiemalt hariduse ja selle mõju ühiskonna arengule. Kokku panustab aruande valmimisse ligi 60 teadlast ja eksperti Eesti ülikoolidest ja organisatsioonidest. Aruannet rahastab haridus- ja teadusministeerium. Eesti inimarengu aruanne ilmub alates 1995. aastast, 2006. aastast alates annab kogumikku välja SA Eesti Koostöö Kogu. Eesti inimarengu aruande teemafookuse püstitab Eesti Koostöö Kogu nõukogu ning väljaande patroon on Eesti Vabariigi president Alar Karis. Aruanne ilmub raportina iga kahe aasta tagant, koondades Eesti tunnustatud teadlaste koostatud andmestikku ja kirjeldusi Eesti sotsiaalmajandusliku arengu kohta.
UUDISKIRI NR 40: Kutse 10.12.2024 kuidas viia läbi vaimse tervise vallas ennetusrevolutsioon? Kodanikuühiskonna arengust ja demokraatia olukorrast. Toeta, anna osalusdemokraatia lipulaevale tuul tiibadesse. Rahvaalgatus.ee novembrikuus 2024
Alustas arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga” teine lend
13. detsembril 2024 toimus arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga“ teise lennu esimene kohtumine. Õpiteekonda alustavad neliteist julget omavalitsuste juhtimistasandi inimest neljateistkümnest omavalitsusest üle Eesti. Esimeses lennus (2023-2024) osales kümme inimest kokku üheksast omavalitsusest.
„Huvilisi oli rohkem kui kohti. Kõik, kes oma kasvuteekonda alustavad, soovivad selle toel lahendada konkreetset ülesannet oma töökohas, oma kodukandis. See kinnitab meile arenguprogrammi vajalikkust. Osalejaid ootavad ees õpipäevad, kus kaasamispraktikud jagavad praktilisi oskusi kuidas juhtida protsesse luues kogukonnaga edasiviivat dialoogi ja tehes avatud koostööd, mis on osalejatele oluliseks põhjuseks võtta ette tihedad õpipäevad,“ sõnas Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga.
„Dialoog kogukonnaga“ on kohalikele omavalitsustele loodud arenguprogramm, mis annab oskused dialoogiliste vestlusringide korraldamiseks, et seeläbi soodustada kohalikul tasandil avatud ning kogukonnast lähtuvat valitsemist. Teises lennus osalejad on: Tiina Silem, Anija vald, Piret Maasik, Kastre Vallavalitsus, Natalja Rosenthal, Maardu Linnavalitsus, Maarja Karjam, Pärnu linn, Luule Tiirmaa, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Küllike Kullerkupp, Jõhvi Vallavalitsus, Kerli Laur, Saku Vallavalitsus, Kätlin Kann, Rõuge Vallavalitsus, Jaanika Tiitson, Saaremaa vald, Helina Laht, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Helen Elias, Tõrva Vallavalitsus, Gerli Lehe, Rae vald, Erge Jõgela, Tartu linn, Einike Uri, Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet.
Neli kuud kestev praktiline õpe toimub 2025. aasta jaanuarist aprillini ja selle käigus viib õppija läbi ka dialoogi oma kogukonnas. Programmi viib ellu Eesti Koostöö Kogu koostöös kaasamispraktikute Piret Jeedase, Triin Rõõmusoksa ja Kairi Tilgaga. Arenguprorammi rahastab Siseministeerium „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ partnerluse raames. Täpsem info partnerlusest ja sellega seotud tegevustest https://kogukonnaveeb.ee/tegevused/
Eesti Päevaleht. Eneli Kindsiko. Noortevaldkonna kärpe tõttu on tulevikus oodata kasvavaid kulusid teistes valdkondades
ERR.EE. Eneli Kindsiko ja Urmo Uiboleht: haridussüsteemi digivõimetusest
Tähenduslike vestluste ja kohtumistega jõuluaega ja aasta lõppu!
Äripäev. EIA 2026 üks autoritest Eero Loonurm: ärme jäta Eestit ilma sõpradest ja tulust
Vaata järele: Seminar “Vaimne tervis algab siit!”. Kuidas viia läbi vaimse tervise vallas ennetusrevolutsioon
10. detsembril 2024 toimus Eesti Koostöö Kogu, Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna Ülikool ühine veebiseminar „Vaimne tervis algab siit!“. Sündmus oli ajendatud samanimelisest edukast koostööpäevakute tuurist, mille viisime partnerluses läbi 2023. aasta maist kuni 2024. aasta jaanuarini. Just nendest üle Eesti kohtumistest jäi saatma küsimus, mis on vaimse tervise tugitegevused, kuidas kogukonna tasandil anda hoogu vaimse tervis probleemide ennetusele.
Seminaril andsime ülevaate koostööpäevakute tuurist ja esitlesime tuuri kokkuvõtet koos sisukate töölehtede ja väärt mõistete seletustega. Merike Sisask andis loenguampsu „Vaimne tervis algab siit“ ja toimus paneelarutelu „Vaimse tervise valdkonna ennetusrevolutsioon, aga kuidas?“. Veebiseminari salvestist saab järele vaadata siit.
Paneelis osalesid: Merike Sisask (Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor; Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja), Triinu Rätsepp (Valga Keskraamatukogu direktor), Kerttu Brandmeister (Tallinna Haridusamet, noorsootöö osakonna vanemspetsialist), Teele Ojasalu (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, kogukondade ja vabaühenduse konsultant, aktiivne kogukonnas toimetaja), Maiu Veltbach (Tervise Arengu Instituut, paikkondade tervise edendamise osakonna vanemspetsialist),
Noppeid sündmuselt:
- Kurb on tõdeda, et oleme hea mainega digiriik, aga on endiselt nii palju inimesi, kes on e-teenustele ligipääsu osas väga hädas. Täna saadetakse inimene nt pangast raamatukokku, sest seal on töötajal aega inimest igapäevastes e-toimingutes aidata ja toetada.Raamatukogu on väga paindlik asutus, seal on võime tegeleda inimese ja probleemiga personaalse lähenemise lähenemise teel. Iial ei tea, mis vajaduse või murega keegi uksest sisse astub. Raamatukogust ei saa ainult emotsionaalset tuge igas elukaare etapis vaid seal saab ka postpaki kätte, pesu pesta (nt kui kaevud on kuivad ja vett ei ole) või saunas käia (Valga vallas opereerib just raamatukogu ka küla sauna).
- Raamatukogutöötaja kohaneb ja otsib lahendusi. Kui valdkonnale aga laduda aina uusi kohustusi peale, võib see lähenemine kaduda ja kaotajaks jääb inimene
- Me elame sellisel ajal kus kõike peaks justkui tõendama, aga kuidas tõendada raamatukogus antavat vaimset tuge ja abi? Näiteks seda, et kuulasid 1,5 h memmekest või aitasid kellelgi dokumente vormistada, mis võttis selle inimese õlgadelt suure murekoorma
- Eestis on hea ettevalmistus professionaalseks noorsootööks, sh on meil magistriõpe, mida paljudes Euroopa riikides pole.
- Kui noorsootöötaja mängibki noorega koos piljardid, on oluline ka selgitada noorele, mis on selle koos tegemise eesmärk.
- Noorsootöö peamine eesmärk on luua noorega tähenduslik side ja usaldus ning olla noore poolt.
- Suur samm tuleks astuda, et leida mõõdikud, mis näitaksid inimestega sh noortega töö ja suhtlemise mõju? See ei avaldu raamatute laenutuste arvus, noortekeskuse läve pakust üle astujate arvus või selles kui palju projekte mõni küla MTÜ kirjutab.
- Eesti Heaolu Tippkeskuses EstWell on hetkel kolme ülikooli teadlased välja mõtlemas indikaatoreid, mis mõõdavad heaolu mitme külje alt sh seda heaolu, mis tekib teistega suhtluses, kuuluvuses ja nt kogukonnas koos toimetamises.
- Selgemaks tuleb saada mis on üldse kogukonna ootused vaimse tervise toele.
- Kui kogukonnas on inimesel võimalus teha ja panustada just sellesse, mis teda huvitab, toob see osalema kogukonnaliikmeid üle elukaare.
- Mobiilne noorsootöö ei ole töö riskinoortega vaid noorsootöötaja olemas olemine seal kus noor on. Tema kuulamine ja kaasamine.
- Noorte kaasamist tuleb alustada koolist. Õpilasesinduste võimestamine ja neile jõu õla andmine õpilaste hääle nähtavaks tegemisel on see, mis aitab kaasamis- ja osalemiskogemust noores eas suurendada.
- Noorsootöö ja raamatukogud on valdkonnad, mis saavad ka ise enda rolli, tööd ja mõju tugevamini kommunikeerida.
- KOV iga otsuse taga peaks olema küsimus, mida see otsus tähendab inimeste vaimsele tervisele ja heaolule.
- Raamatukogud, noorsootöötajad, kogukondade eestvedajad jt inimestega töötajad peaksid süsteemselt saama pidevalt baaskoolitusi vaimse tervise esmaabist, teadmisestt kuhu inimest suunata kui tal on liiga suur probleem jne.
- Kohalikul tasandil on väga vaja võrgustikupõhist vaimse tervise edenduse tööd, mis koondaks erinevaid valdkondi, võimaldaks pidevalt üksteisega infot vahetada. Võrgustiku eestvedamine, töös hoidmine võiks olla KOV roll.
- Kuidas luua holistilisem vaade asutustest ja võrgustikest, kes kaude või otse kohalikul tasandil vaimse tervise ja heaoluga tegelevad (nt eakate nõukogu, kogukonna eestvedajad, raamatukogu, noorsootöötajad jt). Taolistesse pehmetesse võrgustikesse panustamine aitab vähendada sotsiaalteenustele jõudjaid.
- Omavalitsus saab kõige enam olla hoolitseja ja võimaldaja
- Ennetusrevolutsioon on kiire, fundamentaalne muutus selles, kuidas me asju korraldame. Me ei pea enam ühiskonda veenma, et ennetus on oluline, aga nüüd vaja kvalitatiivne hüpe teha koos rahalise ressursiga. Kui me seda suunda teame kuhu vaja liikuda, siis see muutus ka tuleb.
2023. aasta koostööpäevakute “Vaimne tervis algab siit” kokkuvõte siin.
Eesti Koostöö Kogu koostatud Eesti inimarengu aruanne 2023 “Vaime tervis ja heaolu”.
Otseülekande link. Täna, 10.12.2024 kell 12-14 veebiseminar “Vaimne tervis algab siit!”. Kuidas viia läbi vaimse tervise vallas ennetusrevolutsioon?
KUTSE veebiseminarile „Vaimne tervis algab siit!“. Kuidas viia läbi vaimse tervise vallas ennetusrevolutsioon?
Kutsume osalema 10. detsembril 2024 kell 12-14 Eesti Koostöö Kogu, Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi ühisseminarile „Vaimne tervis algab siit!“. Seminar on tõukunud Eesti inimaregu aruande 2023 “Vaimne tervis ja heaolu” põhisõnumitest ja võtab kokku seitsmes piirkonnas toimunud koostööpäevakud. Palume registreeruda hiljemalt 8. detsembril 2024 siin.
Eesti inimarengu aruanne 2023 (EIA): ühiskonnas on tarvilik liigselt häiretele ja ravile keskendunud vaimse tervise käsitlusse tuua laiapindne ennetuse vaade. Investeerides ennetusse läbi keskkondade kujundamise, mis aitab heaolu luua ja vaimset tervist hoida – pere ja kodu, kool, töökoht, kogukond, digikeskkond, ehitatud linnaruum – saab sekkuda ja vähendada survet spetsialiseeritud vaimse tervise teenustele ja ravile. Iga ennetusse investeeritud euro aitab kokku hoida kümneid eurosid ravi arvelt.
Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja Merike Sisask sõnas oma hiljutises arvamusloos, et Eesti vajab ühiskonna elujõudu toetamiseks vaimse tervise vallas ennetusrevolutsiooni. Selle edukaks teostamiseks on alustuseks vaja teadvustada kogukonna tasandil mitteformaalsete toetavate tegevuste võimalusi.
Seminaril uurime viie kõneleja kogemuse kaudu kuidas saame vaimse tervise edendusele anda hoogu juurde kohalikul tasandil, mis on vaimset tervist toetavad kogukonna tugitegevused ja kuidas viia läbi vaimse tervise vallas ennetusrevolutsioon? Aruteluringis osalevad: Merike Sisask (Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor ja Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja), Maiu Veltbach (Tervise Arengu Instituut, paikkondade tervise edendamise osakonna vanemspetsialist), Kerttu Brandmeister (Tallinna Haridusamet, noorsootöö osakonna vanemspetsialist). Teele Ojasalu (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, kogukondade ja vabaühenduse konsultant, aktiivne kogukonnas toimetaja). Triinu Rätsepp (Valga Keskraamatukogu direktor). Päeva suunavad: Kairi Tilga (Eesti Koostöö Kogu) ja Kaidy Aljama (Sotsiaalministeerium).
Sündmuse koduleht asub siin
2023. aasta koostööpäevakute “Vaimne tervis algab siit” kokkuvõte siin.
Ilmus regionaalsete koostööpäevakute „Vaimne tervis algab siit!“ tummine kokkuvõte: vaimne tervis ei ole ainult häired ja neile vastavad teenused, vaid meie igapäevane heaolu ning kogukonna võimalus üksteist märgata ja toetada
2. maist 2023 kuni 17. jaanuarini 2024 korraldas Eesti Koostöö Kogu koos Sotsiaalministeeriumiga regionaalseid koostööpäevakuid „Vaimne tervis algab siit!“.
Eesti inimarengu aruande 2023 “Vaimne tervis ja heaolu” põhisõnumitest tõukunud ringreisist ilmus nüüd kokkuvõte, mis koondab koosloomeliste töötubade sünteesi, olulisemaid mõisteid, osalejate mõtteid, vabavaralisi töölehti ja kasutatud teoreetilist raamistikku.
“Vaimne tervis pole ainult individuaalne mure, vaid see peegeldab ja mõjutab meid ümbritsevat kogukonda. Kogukondade roll vaimse tervise edendamisel on palju suurem, kui sageli arvatakse. See arusaam muutus elavaks just tänu üle Eesti peetud aruteludele. Iga kohtumine lisas EIAs kirjas olevatele teaduspõhistele faktidele elulisi lugusid inimestest, kes näevad iga päev vaeva enda ja oma kogukonna vaimse tervise tasakaalus hoidmisega,” sõnas EIA 2023 peatoimetaja ja Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask
EIA 2023 üks sõnumeid on, et vaimse tervise tugiteenustel ja tegevustel on kohaliku omavalitsuse tasandil ja kogukonnas suur roll, ent Eestis pigem alakasutatud potentsiaal. Selleks et seda potentsiaali avastada, kutsusimegi seitsmel kohtumisel kokku ühe regiooni asutuste esindajad, aktiivsed kodanikud ja otsustajad, kes igapäevatöös otseselt vaimse tervise teemadega ei pruugi tegeleda ja ühise laua taga tavaliselt ei kohtu. Koos avastasime vaimse tervise probleemide ennetamise võimalusi kohalikul tasandil igapäevaste keskkondade (suhte-, digi- ja füüsiline keskkond) ja nende kujundamise kaudu.
“Koostööpäevakute peamine mõte oli võimaldada ühe piirkonna inimestele aega ja ruumi ühisteks vestlusteks, koos mõtlemiseks ja nii enda kui ka kogukonnatöötaja rolli avastamiseks. Parim, mis sai selle päeva tulemusena
sündida, olid uued tutvused ja tunne, et meil on piirkonnas ressursse, mida saame paremini ühiselt ära kasutada, kui teeme koostööd.,” tutvustas Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga.
Kokku toimus vahemikus mai-detsember 2023 seitse koostööpäeva: Valga-, Põlva,- ja Võrumaal, Jõgeva- ja Tartumaal, Rapla- ja Järvamaal, Ida- ja Lääne- Virumaal, Harjumaal, Saared ja Läänemaal, Viljandi- ja Pärnumaal. Kokku osales 299 inimest.
Koostööpäevakute “Vaimne tervis algab siit” kokkuvõtte leiab siit
Eesti Koostöö Kogu koostatud Eesti inimarengu aruanne 2023 “Vaime tervis ja heaolu”.
Rahvaalgatus.ee väikeannetused ei kata enam digiallkirjade kulu. Anna osalusdemokraatia lipulaevale tuul tiibadesse
Seni on olnud Eesti Koostöö Kogu jaoks esmatähtis pakkuda inimestele tasuta kaasarääkimise ja oma murde nähtavaks tegemise võimalust. Iga digiallkiri aga maksab. Üheksal juhul kümnest kasutatab Rahvaalgatus.ee-s kollektiivsete pöördumiste allkirjastamiseks sihtasutuse jaoks tasulist Mobiil-ID või Smart-ID teenust. Seni on portaali kasutajate poolt tehtud väikesannetused olnud alati sammuvõrra suuremad digiallkirjade kulust, mistõttu olemegi saanud tasuta allkirjastamist pakkuda. Läbi aastate on keskmine annetatud summa jäänud 8 ja 10 euro vahele.
“Sihtasutuse enda eelarvet on 2022. aastast oluliselt kärbitud, mis on seadnud kriitilise piiri ka Rahvaalgatus.ee toimimisele ja arendusele. Digiallkirjade kulu on seni edukalt aidanud katta eesti inimesed ise, toetades meie igapäevademokraatia alast tegevust väikeannetustega. Kui eelmisel aastal kogusime nii rekordarv digiallkirju (314 000 digiallkirja) kui ka rekordarv annetusi (kokku enam kui 33 000 eurot aastas), siis käesoleval aastal oleme kogunud vaid veidi üle 3000 euro (oktoobrikuu 2024 lõpu seisuga). Digiallkirjade kulu on aga sama perioodi peale olnud üle 5000 euro. Digiallkirjastamise kulud on kasvanud annetustest kiiremini ja oleme esimest korda oma ajaloos miinuses,” selgitas Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga. Positiivses vaates tähendab see seda, et eestlased on leidnud endale Rahvaalgatus.ee näol mugava ja usaldusväärse viisi poliitikas kaasalöömiseks.
Loe: Demokraatia kulu poolest ja annetustest oleme rääkinud ka oma uudisampsus siit.
Toeta: Toeta digiallkirjade kulude katmist, et Rahvaalgatus.ee saaks edaspidigi olla kodanikele tasuta. Aitäh!
Õpetajate Leht. EIA 2026 hariduse ja segregatsiooni peatüki toimetaja Tiit Tammaru: “Kõikide haridusprobleemide lahendamist ei saa panna õpetajate õlule“
Novaator.ee. EIA2026 hariduse ja segregatsiooni peatüki toimetaja Tiit Tammaru. Inimgeograaf: Eesti koolisüsteemi hiilib hariduslik ebavõrdsus
ERR.EE. Kairi Tilga ja Maarja-Leena Saar: ennetav demokraatia toob usalduse tagasi
Eesti Koostöö Kogu ja Korruptsioonivaba Eesti pilootprojekt viib Tartu noorte ideed koolipingist kohaliku omavalitsuse otsustajateni
EIA 2026 teisel (veebi)seminaril tõstati küsimus, kas saavutushariduse kõrval vajame tugevamat ennetusharidust. Arutelu saab järele vaadata
24. oktoobril 2024 toimus teine Eesti inimarengu aruande 2026 (EIA) teemaline (veebi)seminar „Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?“. Eesti Koostöö Kogu, Arenguseire Keskuse ja Noored Kooli ühisseminaril arutleti nii üldhariduslikust ebavõrdsusest kui ka huvihariduslikust ebavõrdsusest. EIA 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko tõstatas seminaril küsimuse, et saavutushariduse kõrval vajame tugevamat ennetusharidust. Aga miks? Arutelu on järele vaadatav siit. Seminari slaidid avanevad siin.
Teemat avasid Tartu Ülikooli rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, Mõttekoda Praxise analüütik Sandra Haugas, Noored Kooli õpetaja, endine politseinik Herdo Kala, Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea ja Noored Kooli endine õpetaja Aleksei Jašin. Seminari juhtis ja võttis kokki EIA 2026 peatoimetaja ja Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.
*Üldhariduslõhe: Ema sissetulek on seotud lapse paremate matemaatikaeksami tulemustega. Kehvemate tulemustega koolides napib sageli kvalifitseeritud õpetajaid ja vanemate sissetulek on madalam, suur osa sissetulekust moodustavad toetused, mitte töötasu. Jõukamad pered saavad õpetajate puudust leevendada eraõpetajate abil.
*Tallinna koolide pinged: Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea Aleksei Jašini sõnul kolmandik kuni pool kesklinna koolide õpilastest tuleb äärelinnast või kaugemalt. Näiteks Põhja-Tallinnas käib piirkonna koolides vaid 3000 õpilast 4000-st. „Selge on, et nende läheduses suudab kinnisvara või fiktiivset sissekirjutust soetada heal järjel perekond. Head lahendust sellele ei ole. Pole mõtet piirata vastuvõttu nendesse koolidesse, pigem on vaja paremaks teha piirkonnakoole.“
*Huvihariduse lõhe: Statistikaameti andmetel, aastatel 2020-2023 osales huvikoolides kõigest iga kolmas maalaps, samas kui linnalistes asulates iga teine. Maakonniti on suurim lõhe Valgamaal (21%) ja Harjumaal (53%). 16–19-aastastest osaleb huvihariduses vaid 25%. Enim osalevad jõukamate perede lapsed.
*Noorte riskikäitumine ja vaimne tervis: WHO andmetel on teismeliste seas riskikäitumine tõusuteel. E-sigarette kasutab Eestis iga teine 15-aastane, tüdrukud ületavad selles numbris juba poisse. Island oli 1990ndatel Euroopas noorte riskikäitumise tipus, täna on teistele eeksujuks – saavutades riskikäitumise vähendamise tänu ennetusfookusega huviharidusele.
*Noored Kooli õpetaja ja endine politseinik Herdo Kala hoiatab: „Kui me praegu ei tegutse, siis mida me teeme 3–4 aasta pärast. Ma olen politseinikuna tagajärgedega tegelenud, õpetajaks hakkasin sellepärast, et tegeleda põhjustega.“
Sündmus on järjekorras teine veebi(seminar), mis populariseerib hetkel koostamisel olevat hariduse teemalist Eesti inimarengu aruannet (EIA). 2026. aastal valmivas EIA-s võetakse luubi alla haridus ja selle mõju ühiskonna arengule, sealhulgas käsitletakse hariduslõhe järelmeid ühiskonnas. Eesti Koostöö Kogu ja Arenguseire Keskuse esimest ühist EIA teemalist vebinari “Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?” saab järele vaadata siit.
Fotograaf: Erik Peinar, Riigikogu.
ERR.EE. Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja Merike Sisask: Eesti vajab vaimse tervise vallas ennetusrevolutsiooni
UUDISKIRI NR 39: Rahvaalgatus.ee väikeannetused ei kata enam digiallkirjade kulu. Kutse “Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?”. Kandideeri “Dialoog kogukonnaga”. Teisi päevakajalisi uudiseid
Täna on viimane päev registreeruda arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga”. Tähtaeg 6. november 2024
Ootame sisulisemast kaasamisest ja kogukondadega koostööst huvitatud omavalitsuste juhte ning juhtivaid ametnikke taas kandideerima arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga“. Täna 6. november 2024 on viimane päev, kui saab endast märku anda ja kandideerida. Kandideerimislink avaneb siit!
„Dialoog kogukonnaga“ on kohalikele omavalitsustele loodud arenguprogramm, mis annab oskused dialoogiliste vestlusringide korraldamiseks, et seeläbi soodustada kohalikul tasandil avatud ning kogukonnast lähtuvat valitsemist. Teist korda toimuv programm on mõeldud omavalitsuste juhtimistasandi inimestele (valla/linna juhid, abivallavanemad/abilinnapead, arendusjuhid, kommunikatsioonijuhid jt), kelle töö eeldab kodanike kuulamist, kaasamist ning koostööd kogukondadega.
Grupis saavad osaleda kuni 14 inimest. Neli kuud kestev praktiline õpe toimub 2025. aasta jaanuarist aprillini ja selle käigus viib õppija läbi ka dialoogi oma kogukonnas. Programmi viib ellu Eesti Koostöö Kogu koostöös kaasamispraktikute Piret Jeedase ja Triin Rõõmusoksaga. Täpsem info: https://kogu.ee/dialoog-kogukonnaga/
Arenguprogrammi rahastab Siseministeerium „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ partnerluse raames. Täpsem info partnerlusest ja sellega seotud tegevustest https://kogukonnaveeb.ee/tegevused/
ERR.EE. Arvamuslugu. Kairi Tilga: kas raamatukogu päästab demokraatia?
KUTSE! Eesti inimarengu aruande 2026 teemadel “Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?” 24. oktoobril kell 12.00
Kõik hariduse tuleviku huvilised on oodatud osalema Eesti Koostöö Kogu, Arenguseire Keskuse ja Noored Kooli ühisseminaril „Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?“, mis toimub neljapäeval, 24. oktoobril kell 12.00−13.30 Komandandi maja suures saalis (Toompea 1, Tallinn) ja veebis. Saalis on kohtade arv piiratud, seega tasub end varakult kirja panna. Osalemiseks registreeri end palun ürituse veebilehel siin.
Oleme Eestis aastaid uhked olnud oma laste suurepäraste tulemuste üle PISA testides, mis näitavad meie haridussüsteemi tugevat taset rahvusvahelises võrdluses. Kuid samal ajal näitavad kohalikud andmed murettekitavat trendi: lapse edukus, näiteks matemaatika riigieksamil, on tugevalt seotud pere majandusliku taustaga, eriti ema sissetulekuga. Kui sellele liita veel piirkondlik segregeerumine – keskused ja ääremaad, kõrgema ja madalama staatusega linnaosad – siis küsimegi, kas oleme löödud PISA-pimedusega? Kas selle varjus on meil märkamata jäänud haridusliku ebavõrdsuse süvenemine ja mida selles osas ette saab võtta?
Teemat avavad:
- Tartu Ülikooli rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, kes on koos kolleegidega analüüsinud, kas eestikeelses koolis õppinud vene noored on kõrghariduse omandamisel edukamad kui venekeelses koolis õppinud vene noored? uivõrd on vene noorte edukus seotud muude tunnustega nagu vanemate haridus, üldine lõimumine ja lapsepõlve kasvukeskkond? Kas koolid segregeeruvad kiiremini kui piirkonnad?
- Praxise analüütik Sandra Haugas räägib haridusliku ebavõrdsuse teguritest ning sellest, kuivõrd aitaks ebavõrdsuse vähendamisele kaasa koolide laiem võimekus, näiteks õpetajate psühho-sotsiaalsed oskused ja toetav töökultuur koolides?
- Noored Kooli õpetaja, endine politseinik Herdo Kala räägib sellest, milline on haridusliku ebavõrdsuse hind ühiskonnale. Millist rolli mängib huviharidus riskikäitumise ennetamisel ja haridusteel püsimisel?
- Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea ja Noored Kooli endine õpetaja Aleksei Jašin arutleb probleemi tõsiduse ja võimalike lahenduste üle Tallinna näitel.
Seminari juhib EIA 2026 peatoimetaja ja Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.
Sündmus on järjekorras teine veebi(seminar), mis populariseerib hetkel koostamisel olevat hariduse teemalist Eesti inimarengu aruannet (EIA). 2026. aastal valmivas EIA-s võetakse luubi alla haridus ja selle mõju ühiskonna arengule, sealhulgas käsitletakse hariduslõhe järelmeid ühiskonnas. Eesti Koostöö Kogu ja Arenguseire Keskuse esimest ühist EIA teemalist vebinari “Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?” saab järele vaadata siit.
Registreeri end arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga” infotundi!
Alates 15. oktoobrist 2024 saab taas kandideerida arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga”. Virtuaalsele infotunnile saab registreeruda aga juba praegu.
Ootame sisulisemast kaasamisest ja kogukondadega koostööst huvitatud omavalitsuste juhte ning juhtivaid ametnikke 15.10 – 6.11. 2024 taas kandideerima arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga“. Kõikidel huvilistel on võimalus osaleda virtuaalses infotunnis 15. oktoobril 2024 või 30. oktoobril kell 16.00-16.45. Infotunnis tutvustavad programmi lähemalt kaasamispraktikud Piret Jeedas ja Triin Rõõmusoks. Küsime, kuidas on läinud esimese lennus osalenud Rain Terrasel, Rapla abivallavanem ja Seily Sõgel-Raidil, Kehtna valla kommunikatsioonispetsialist.
Registreeru virtuaalsele kohtumisele hiljemalt 11. oktoobriks 2024 siin. Kui ei planeeri infotunnis osaleda, aga on soov saada olulist infot ja meeldetuletusi arenguprogrammis kandideerimise kohta, anna ka sellest teada, täites vastava lahtri olemasolevas registreerimisvormis.
Programmi viib ellu Eesti Koostöö Kogu koostöös kaasamispraktikute Piret Jeedase ja Triin Rõõmusoksaga. Arenguprogrammi rahastab Siseministeerium „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ partnerluse raames. Info partnerlusest ja sellega seotud tegevustest https://kogukonnaveeb.ee/tegevused/
Eesti Koostöö Kogu kutsub tudengitööde konkursile. Kandideerimise tähtaeg on 15. november 2024
Eesti Koostöö Kogu kuulutas välja tudengitööde konkursi, mille eesmärk on edendada Eesti demokraatia-alast mõttetööd. Konkurss keskendub demokraatia uuenduste – eelkõige kollektiivsete pöördumiste – mõju uurimise ergutamisele nii kohaliku kui riikliku tasandi poliitikas. Kõiki huvilisi oodatakse oma huvist teada andma hiljemalt 15. novembril 2024.
Toetus on mõeldud eeskätt kraaditööde autoritele, kes planeerivad lõpetada 2025. aastal. Oodatud on ka põnevad ainetööd. Kandideerima ootame peamiselt magistrante ja doktorante, kes õpivad riigiteadusi, õigusteadust, majandust, ajalugu, meediat ja kommunikatsiooni või teisi seotud erialasid ning tunnevad huvi demokraatia uuenduste vastu. Antakse välja kuni kaks stipendiumi summas 1000 eurot, millest esimene osa makstakse välja kavandi esitamisel ning teine osa pärast töö edukat kaitsmist.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada Eesti Koostöö Kogule hiljemalt 15. novembriks 2024 elulookirjeldus, töö kavand, ajakava ja juhendaja soovituskiri. Konkursi tulemused kuulutatakse välja hiljemalt 16. detsembril 2024. Täpsem info siit: https://kogu.ee/rahvaalgatusveeb-mojuraport või kirjuta maarjaleena@kogu.ee.
Eesti Koostöö Kogu tänas Riigikogu komisjone senise koostöö eest kollektiivsete pöördumiste käsitlemisel
Eile toimus Riigikogu sügisistungjärgu avaistung. Eesti Koostöö Kogu tänas sel puhul Riigikogu saadikuid ja komisjone senise koostöö eest kollektiivsete pöördumiste käsitlemisel. Oma tervituses tõime välja ka kollektiivsete pöördumiste mõju, mis aitavad igapäevaselt hoida ja tugevdada demokraatiat.
Usaldus algab igapäevasest suhtest kodaniku ja riigi vahel. Kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide sisuline osalemine poliitikakujundamises valimistevahelisel ajal on kriisis oleva demokraatia kaitsmise ja tugevdamise üks alustala.[1] Demokraatia ees seisvate väljakutsetega tuleb tegeleda igapäevaselt, luues ja hoides usalduslikke ning kahepoolseid suhteid inimese ja demokraatlike institutsioonide vahel.
- Eestis on vaja alles uurida kollektiivsete pöördumiste mõju demokraatiale. Soome vastavad uuringud näitavad, et pöördumised, millesse Parlament on põhjalikult süüvinud, asjalikult reageerinud ja mis on avalikku arutelu tekitanud, mõjuvad institutsiooni usaldusele positiivselt.[2]
- Rahvaalgatus.ee täidab meie ühiskonnas olulist (ja turvalist) ventiili roll ning võimaldab inimestel ka digitaalselt meelt avaldada. Lisaks näitab portaal poliitikutele kätte teemad, mis lähevad inimestele korda ja panevad neid digitaalselt koonduma.
- Petitsiooniõigusest on 10 aastaga saanud igapäevane viis poliitikas kaasa rääkimisel (2023 anti platvormil 314 000 digiallkirja), ent vaja on panustada algatuste kvaliteedi tõstmisse ning ka õigust edasi arendada. Nt allkirjade hulgast tulenevalt erinevate protsesside sisseviimine Parlamendis. [3]
- Rahvaalgatus.ee on Eesti e-demokraatia tunnustatud edulugu: OECD tunnustus 2018; The Innovation in Politics Awards 2023 nominent, Eesti parim avaandmete taaskasutaja 2023.[4]
Eelmisel istungjärgul (08.01.2024-13.06.2024) lõpetati Riigikogus menetlus 16 kollektiivse pöördumise osas, 1 jäi veel arutelu alla. Kõik eelmise istungjärgi algatused edastati Riigikogule Rahvaalgatus.ee kaudu, kokku 146 876 digiallkirja. Need jagunesid Põhiseaduskomisjoni (5), Rahanduskomisjoni (3), Sotsiaalkomisjoni (2), Keskkonnakomisjoni (2), Maaelukomisjoni (2), Euroopa Liidu asjade komisjoni (1), Kultuurikomisjoni (1) ja Majanduskomisjoni (1) vahel. Komisjonides korraldati 1 avalik istung, 4 ettepanekut edastati pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks, 1 ettepanek edastati Vabariigi Valitsusele, 9 ettepanekut lükati tagasi ja 1 probleem otsustati lahendada muul viisil.
LISA:
10.04.2024 Riigikogu Põhiseaduskomisjoni ja Eesti Koostöö Kogu sündmus “10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust. Kõnelevad Liia Hänni, Rait Maruste, Külli Taro, Maarja-Leena Saar jt
28.05.2024 Democratic innovations in Estonia and Finland: Citizens’ Initiatives and Citizens’ Assemblies. Onni Pekonen (Sitra), Maarja-Leena Saar (EKK), Teele Pehk (DD Akadeemia)
TAUSTAKS:
Eesti Koostöö Kogu on Vabariigi Presidendi mõttekoda, mis seirab ühiskonna arengut mõjutavaid teemasid (Eesti inimarengu aruanne) ning arendab kodanikuühiskonda, osalusdemokraatiat ja avatud valitsemist.
VIITED:
[1] European Commission. European Democracy Action Plan
[2] Citizens´ initiatives in Finland and Estonia. The journey so far (Sitra, 2024)
[3] 10.04.2024. Riigikogu konverentsisaalis „10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust“
[4] https://kogu.ee/rahvaalgatusveeb-mojuraport
Foto: Riigikogu fotoarhiiv, Erik Peinar
Sirp. Eneli Kindsiko, Sandra Haugas. “PISA-pimedus”
UUDISKIRI NR 38: Kandideeri arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga”. Anna oma kool üles “Koolinoored kaasavama kohaliku omavalitsuse eest”. Ettepanekud “Digitaalselt meeleavaldusest koostööle”. Rahvaalgatus.ee juulikuus 2024
Kokkuvõte ja ettepanekud 19. augustil 2024 Arvamusfestivali Digipõllu alal toimunud arutelust “Digitaalsest meeleavaldusest koostööle”
Eesti Koostöö Kogu korraldas koostöös E-riigi Akadeemiaga 19. augustil 2024 Arvamusfestivali Digipõllu alal arutelu “Digitaalsest meeleavaldusest koostööle”. Oma kokkuvõttes toome välja arutelus kostunud oluliseimad taipamised. Kõlanud ettepanekud toetavad ka Eesti 2035 arengustrateegia ühe eesmärgi täitumist, kasvatada avatut ja kogukonnaga koostöist valitsemist.
Arutelus osalesid: Margo Loor, kodanikutehnoloogia entusiast, Citizen OS, Jaak Nõgu, aktiivne kogukonnaliige; Pöide kooli juht, Rait Pihelgas, kohaliku omavalitsuse uuendaja, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Maarja-Leena Saar, rahvaalgatuste arengute jälgija, Eesti Koostöö Kogu. Modereeris: Kristina Mänd, digidemokraatia edendaja, E-riigi Akadeemia.
- Tööriistade taha täna kaasamine jääda ei saa, pigem on puudu hoiakust, oskustest ja ressursist, sh teadlikkust meeskonnast. Digivahendid pole eesmärk vaid üks kaasamise tööriistadest teiste seas. Digi annab operatiivsuse ja loob kergemini usaldusväärsema kahepoolse infovahetuse võimaluse. Kõik teised nn offline kaasamised peavad samuti olemas olema (nagu nt kohalik ajaleht, kuulutus raamatukogu seinal, kohtumine kogukonnaga, temaatiline Facebooki grupp jt). Inimesed soovivad kaasa rääkida, aga neile sobib seda teha erineval viisil.
- Probleemide keerukus on aina kasvanud ja kaasamine on pea ainuke rohi kuidas usaldust hoida ja taastada. Kui KOV kaasamisse aega ja ressursse ei investeeri, on tulemuseks katkised suhted, lõhutud usaldus ja mittetoimiv linn, vald, piirkond, areng.
- Kuidas kohustada rohkem kaasamise kavasid sisuliselt koostama ja ka vastu võtma? Kaasamise kavasid, mis on kogukondadega läbi arutatud, on vähesed KOV-d õigusaktina vastu võtnud, tekitades seeläbi ka kodanikes kaasatuse väsimust. Kui see oleks volikogude poolt kinnitatud dokument, oleks keerulisem kodanike meelsust mitte tõsiselt võtta ning ka võimu vahetudes tühistada. Kaasamise protsessid tuleb dokumenteerida, et inimestele oleks teada, kuidas kaasamine oma kodupiirkonnas käib.
- Kaasamiskultuuri sisu paraneks kui igale kaasamistegevusele eelneks eesmärgi seadmine ja selle parimaks saavutamiseks sobiva meetodi valimine. Siis on näilist ja tühja kaasamist vähem. Hea näide on Tartu linnast, kes seadis eesmärgiks toiduraiskamise vähendamise ning otsis selleks juhuvalimiga rahvakogu meetodi abil elanikkonna lahendusideid.
- Facebooki kasutavad paljud KOV-id suhtlemise tööriistana, ent see pole sageli dialoogile suunatud. KOV juhtidel võib olla ka kiusatus kasutada ametlikke KOV-i meediakanaleid isikubrändi loomiseks, seeläbi monopoliseerides omavalitsuse tegevusi. Nt on kaasamise platvormina kasutanud Järva vald ja mitmed teisedki Eesti vallad Future Dialog mobiilirakendust. Tartu mnt ümberehituse käigus leitsid Türi valla kodanikud mobiilirakenduse toel erinevaid lahendusi, mis edastati Türi valla poolt Maanteeametile.
- Meil on levinud kuvand, et rahvaalgatus peab olema meeleavaldusliku loomuga, olema millegi vastu. Eesti Koostöö Kogu osaluportaalis Rahvaalgatus.ee on häid näiteid, kus kodanikud on proaktiivselt ise teema tõstatanud ja teinud poliitika kujundamiseks ettepanekuid. Arengule suunatus on ideaal, kuhu rahvaalgatuslike pöördumistega liikuda.
- Omavalitsuse ja riigi roll ei ole kõike ise teha, peamiselt tuleks olla sobiva keskkonna ja protsessi kujundaja. Kohalikul tasandil saavad igapäevaseks osalust soodustavateks paikadeks olla nt raamatukogu, noortekeskus, kool, kogukonnamaja, eakatering jne. Selleks on vaja teha koostööd kohtadega, mida inimesed usaldavad ja kus nad käivad.
- Kohalikul tasandi on viimastel aastatel toimunud järsk tõus ja ootus uute, nn kodanikupoliitikute tekkeks. Uued tulijad vajavad süsteemset tuge. Nt nagu õpetajale puhul, siis võiks ka KOV-des olla alustava KOV-i juhi arenguprogramm.
Oluliseimad ettepanekud:
- KOV-i juhid vajavad kaasamiskultuuri loomiseks süsteemset tuge, nõustamist ja teadlikkuse tõstmist (kuidas seada kaasamise eesmärki, keda kaasata, kuidas kujundada keskkonda, millised on tööriistad). Kes seda pakub, kas Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigikantselei?
- Eriti oluline toetada alustavaid KOV juhte. Võiks olla olemas alustava KOV juhi programm (mille fookuses just kaasamine ja avatud valitsemise kujundamine, aga ka laiemalt hea avalik haldus, valla juhtimise baasprintsiibid).
- Riik võiks pakkuda KOV-le ühtset rakendust, mis võimaldab oma vallas kasutada ja sellega sh ka nooremaid inimesi kaasata ja infoväljas hoida.
- Soovitusi KOV valimiste eel: jaga võimu ja ole kättesaadav. Oluline on valimiskampaaniat tehes uurida inimestelt, kuidas nendega saab valimistevahelisel ajal kõige paremini kontakti hoida.
- Oluline on, et noort valijat ei jäetaks valimiskampaaniatest välja, see tekitab juurde noorte eemaldumist demokraatiast ja poliitikast.
- Maailmas aina populaarsemat rahvakogu (Citizens´ assemly) meetodid tuleks palju julgemalt Eestis kasutada. Vajalike juhuvalimite koostamiseks andmete kättesaamine registrist ei tohiks KOV jaoks olla keelatud (Tartu näide).
Anna oma kool üles, algab pilootprojekt “Koolinoored kaasavama kohaliku omavalitsuse eest”. Tähtaeg 1. detsember 2024
Eesti Koostöö Kogu ja Korruptsioonivaba Eesti poolt eestveetav pilootprojekt “Koolinoored kaasavama kohaliku omavalitsuse eest” kutsub Tartu üldhariduskoole osalema koolidemokraatia projektis, mis viib noorte ideed lähemale kohaliku omavalitsuse otsustajateni.
“Hakkame koostöös Tartu linnaga lõimima pea neli aastat toimunud koolide kaasava eelarve programmi kohaliku omavalitsuse kaasava eelarvega. Ehk kuidas lisaks koolielu parandamise ideedele tekiks õpilastel võimalus osaleda ka oma kodukoha arendamises,” selgitas Eesti Koostöö Kogu ekspert Karl-Hendrik Pallo.
Pallo sõnul kinnitavad mitmete Euroopa riikide kogemused (sealhulgas näiteks Portugal), et hästi toetatud ja üles ehitatud kaasava eelarve protsessi abil on võimalik noori laiemalt kaasata ning neid tuua juba koolipingis lähemale osalusdemokraatia ökosüsteemile. Koolide kaasava eelarve programmi raames tehtud mõju-uuring näitab selgelt kaasamise aktiveerivat mõju õpilastele. “Uuringu kohaselt kasvas koolielus aktiivselt osalevate õpilaste arv 15% võrra. Lisaks tõusis 19% võrra õpilaste arv, kelle arvates võiks õpilasi alati või tihti kooli jaoks oluliste otsuste tegemisse kaasata. See on hea näide sellest, kuidas noori ei saa kuidagi pidada passiivseteks pealtvaatajateks igapäevaelu ja tuleviku kujundamises,” lisas Karl-Hendrik Pallo.
Koostöös Tartu linna ja noortevolikoguga soovime kaasata esmakordselt toimuvasse projekti “Koolinoored kaasavama kohaliku omavalitsuse eest” kuni viis Tartu linna kooli ning vähemalt 540 õpilast, eeskätt on oodatud õpilased 9-12. klassist. Tartu linna üldhariduskoolid, kes väärtustavad noortedemokraatiat ja kaasamist, oodatakse endast märku andma hiljemalt 1. detsembriks 2024 e-maili teel karl-hendrik.pallo@kogu.ee.
Projekt on rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta. Projekti toetab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur Erasmus+ programmist. Euroopanoored.eu.
Eesti Koostöö Kogu koos Korruptsioonivaba Eestiga on 2020. aastast organiseerinud koolide kaasavat eelarvet. Selle eesmärk on, et õpilased saaksid demokraatlikult oma koolielu parendamises kaasa lüüa ja suurendada õpilaste teadlikkust demokraatlikest otsustusprotsessidest https://demokraatia.rahvaalgatus.ee/eelarve.
Sirp. Annemai Raabe. Tervistav arhitektuur
Arenguprogramm “Dialoog kogukonnas” tuleb taas. Programm julgetele ja praktilisele õppimisele avatud omavalitsuste juhtimistasandi inimestele
Alates 15. oktoobrist 2024 saab taas kandideerida arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga”. Ootame sisulisemast kaasamisest ja kogukondadega koostööst huvitatud omavalitsuste juhte ning juhtivaid ametnikke alates 15. oktoobrist 2024 taas kandideerima arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga“.
Oma huvist saad registreerimisvormis juba märku anda (ja me saadame Sulle kandideerimiseks meeldetuletuse) või registreerida ennast arenguprogrammi tutvustavasse infotundi. Anna meile oma soovidest teada hiljemalt 11. oktoobril 2024 registreerimisvormi kaudu siin.
21. sajandi omavalitsus ei peaks olema vaid teenusepakkuja ja kõike eluks vajalikku (demokraatia, usaldus, sidusus, heaolu) ei saa teenustega tagada. Kogukonnast lähtuv omavalitsus on demokraatia hoidja ning arendab elu dialoogis kodanikega.
Teist korda kohalikele omavalitsustele pakutav arenguprogramm “Dialoog kogukonnaga“ annab oskused dialoogiliste vestlusringide korraldamiseks, et seeläbi soodustada kohalikul tasandil avatud ning kogukonnast lähtuvat valitsemist. Programm on mõeldud julgetele ja praktilisele õppimisele avatud omavalitsuste juhtimistasandi inimestele (valla/linna juhid, abivallavanemad/abilinnapead, arendusjuhid, kommunikatsioonijuhid jt), kelle töö eeldab kodanike kuulamist, kaasamist ning koostööd kogukondadega. Neli kuud kestev praktiline õpe toimub 2025. aasta jaanuarist aprillini ja selles saavad osaleda 12 inimest.
INFOTUND ja OSALEMINE! Kõikidel huvilistel on võimalus osaleda virtuaalses infotunnis 15. oktoobril 2024 või 30. oktoobril kell 16.00-16.45. Registreeru hiljemalt 11. oktoobriks 2024 siin. Kui sa ei planeeri infotunnis osaleda, aga soovid saada olulist infot ja meeldetuletusi arenguprogrammis kandideerimise kohta, anna ka sellest teada, täites vastava lahtri olemasolevas registreerimisvormis.
Programmi viib ellu Eesti Koostöö Kogu koostöös kaasamispraktikute Piret Jeedase ja Triin Rõõmusoksaga. Arenguprogrammi rahastab Siseministeerium „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ partnerluse raames. Info partnerlusest ja sellega seotud tegevustest https://kogukonnaveeb.ee/tegevused/
KUTSE! 10. augustil 2024 kell 12.00-13.30 arutelule “Digitaalsest meeleavaldusest koostööle” Arvamusfestivalil
Eesti Koostöö Kogu kutsub Arvamusfestivalile ja sel korral Digipõllu alale. Kutsume 10. augustil kell 12.00 – 13.30 arutelus “Digitaalsest meeleavaldusest koostööle” taas leidma ja nägema võimalusi kuidas digikanalite kaudu saavad inimesed panustada riigielu edendamisse.
Tänu digitaalsele taristule koonduvad inimesed kiiresti valulike reformide, läbirääkimata otsuste, ebakvaliteetse juhtimise ja muude kohaliku elu küsimuste ümber. Digitaalne meeleavaldus on kodanikele vahel ainus viis enda hääl kuuldavaks teha. Just seda näitavad Rahvaalgatus.ee viimaste aastate suurte kasutajanumbrite hüppeline kasv.
“Digikanalite kaudu jõuab nende inimeste hääl kohale, kes füüsilisse ruumi ei mahu ning kõrvalseisjad saavad ekraanilt jälgida, mis on nende arutelude käik. Loodan, et digitaalsete meeleavalduste kõrval saavad järjest rohkem tähelepanu meie ühiskonna keeruliste küsimustega meelekindlat tööd tegevad inimesed ja eriti siis, kui lahendusi luuakse ühisie laua taga,” teeb sissejuhatuse arutellu Eesti Koostöö Kogu ekspert Maarja Leena Saar.
Kuidas muuta riigielus osalemine igapäeva demokraatia osaks? Kuidas digitaalsed osalusplatvormid sellele kaasa aitavad? Arutelus osalejad: Rait Pihelgas (Järva valla volikogu esimees), Jaak Nõgu (Pöide kool ja kogukond), Margo Loor (Citizen OS asutaja), Maarja-Leena Saar (Eesti Koostöö Kogu). Arutelujuht on Kristina Mänd (eRiigi Akadeemia).
Eesti Koostöö Kogu arutelu kohta “Digitaalsest meeleavaldusest koostööle” leiab infot sündmuse Facebooki lehelt siit. Arutelu on hiljem järelkuulatav, otseülekannet ei toimu. Arvamusfestivali Digipõllu alal toimub 9. ja 10. augusti jooksul kokku kaheksa arutelu: Millal sai toidust häbiasi?, Millal me sureme nälga?, Eesti kaitsetahte vundament, Väärarusaamad AI kohta, Digitaalselt meeleavaldusest koostööle, Kas Eesti digiriik on väljasurev dinosaurus?, Kas e-tõendid teevad meist digitoote?, Kas digikukrus peitub õnn ja armastus?
Arvamusfestival toimub 9.-10. augustil 2024 Paide Vallimäel. Festival on külastajatele tasuta. Festivali koduleht: https://arvamusfestival.ee/
Eesti inimarengu aurande 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko sõnab ERR.ee arvamusloos: Koolivõrku tuleks planeerida koos muude avalike teenustega
UUDISKIRI NR 37: Mõtteid EIA 2026 veebiseminarilt, riigikogusse saadetud rahvaalgatustest, rahvaalgatuste mõju ja õppetunnid viimasel kümnendil, lähme suvepuhkusele, kohtume Arvamusfestivalil Paides
Riigikogu andis enne suvepuhkusele minekut ülevaate, mis neile saadetud rahvaalgatustest saanud on
Riigikogu lõpetas kevadised korralised istungid ja oma viimasel istungil anti ka ülevaade, mis neile saadetud rahvaalgatustest saanud on
Riigikogu XV koosseisu III istungjärgul (08.01.2024-13.06.2024) lõpetati menetlus 16 kollektiivse pöördumisega ja üks algatus on veel arutluse all. Kõik 17 algatust edastati Riigikogule Rahvaalgatus.ee kaudu. Need jagunesid Põhiseaduskomisjoni (5), Rahanduskomisjoni (3), Sotsiaalkomisjoni (2), Keskkonnakomisjoni (2), Maaelukomisjoni (2), Euroopa Liidu asjade komisjoni (1), Kultuurikomisjoni (1) ja Majanduskomisjoni (1) vahel.
Menetlus on lõpetatud pöördumiste osas, mis käsitlevad näiteks kaitsealade kaitset, usundiõpetust, kanade puurispidamist ja loomade kohta poeletil. Ainus sel aastal menetlusse antud pöördumine, mille osas arutelu komisjonis jätkub, puudutab Saesaare paisjärve.
“Tihedas koostöös Riigikoguga oleme tööd teinud selle nimel, et algatuste menetluse protsess oleks läbipaistev ja sisuline. Hoiame tegemistel silma peal ka tulevikus, et inimestel oleks võimalik proaktiivselt riigivalitsemisse kaasuda,” sõnas Eesti Koostöö Kogu ekspert Karl-Hendrik Pallo.
Riigikokku jõudis nende algatuste kaudu 146 876 digiallkirja. Komisjonides algatati 0 eelnõud, 0 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, korraldati 1 avalik istung, 4 ettepanekut edastati pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks, 1 ettepanek edastati Vabariigi Valitsusele, 9 ettepanekut lükati tagasi ja 1 probleem otsustati lahendada muul viisil.
Vaata videosalvestust! Rahvaalgatuste mõju ja õppetunnid viimasel kümnendil pakkusid ainest ka rahvusvahelisel veebiseminaril Open Gov Week`il
„10. aastat kollektiivsete pöördumiste õigust” sündmuse sõnavõttudelt 10. aprillil 2024 Riigikogu konverentsisaalis jäi kõlama, et kümne aastaga on kollektiivsed pöördumised saanud meie demokraatia püsiosaks, täites väga olulist rolli just valimiste vahelisel ajal. Lisaks on Rahvaalgatus.ee omamoodi riigielu kroonika ja andmebaas, sest läbi kümnendi tehtud algatused peegeldavad konkreetsete aastate teemasid ja meelsust. Rahvaalgatuste mõju ja õppetunnid viimasel kümnendil pakkusid ainest ka rahvusvahelisel veebiseminaril Open Gov Week`il
Eesti Koostöö Kogu ja DD Demokraatiakeskuse ühisseminaril “Demokraatlikud uuendused Eestis ja Soomes: rahvaalgatused ja rahvakogud“ otsiti ja leiti kokkupuutepunkte, kuidas rahvakogude ja rahvaalgatuste koosmõjust kasvatada jõulisemat osalusdemokraatia maastikku kahes Põhja-Euroopa riigis ja kaugemalgi. Ühisseminaril võeti kokku viimase kümnendi õppetunnid, rahvaalgatuste ja -kogude arengud Eestis ja Soomes, praegused väljakutsed ning tulevikuvisioonid. Arutelus rõhutati üksmeelselt vajadust kodanike osaluse pideva arendamise järele, et edendada tugevat demokraatlikku maastikku Põhja-Euroopas.
Vaata täispikka salvestust ja ära jäta kasutamata võimalust õppida demokraatliku innovatsiooni pioneeridelt. Arutelus osalesid Onni Pekonen (Sitra), Maarja-Leena Saar (Eesti Koostöö Kogu), Teele Pehk (DD Demokraatiakeskus). Arutelujuht oli Bart Cosijn (Eesti Dialoogiakadeemia). Videosalvestuse avaneb siit: https://www.youtube.com/watch?v=wTDSFw2CWIE&t=2719s
Watch Now: Insights on Democratic Innovations in Estonia and Finland from Open Gov Week 2024
Dive into the future of democracy with a captivating discussion from Open Gov Week 2024, “Democratic Innovations in Estonia and Finland: Citizens’ Initiatives and Citizens’ Assemblies.” This session brought together experts to explore how innovative democratic practices are shaping Estonia and Finland. Don’t miss this opportunity to learn from the pioneers of democratic innovation. Watch the full recording now!
What You’ll Learn:
Lessons from the Past Decade: Discover how citizen initiatives and assemblies have evolved in Finland and Estonia.
Current Challenges: Understand the hurdles these innovations face today and strategies to overcome them.
Future Visions: Get inspired by future possibilities for a more inclusive and participatory democracy.
The event underscored the need for continuous evolution in citizen participation to foster a robust democratic landscape in Northern Europe. Audience engagement was facilitated through social media interactions.
Featured Experts:
Onni Pekonen is a specialist on democracy and participation at the Finnish Innovation Fund Sitra. He is a developer and researcher specializing in the institutions, practices, and history of democracy and public governance.
Teele Pehk is a social change consultant at the DD Center for Democracy and practitioner of deliberative democracy. She has been involved in opening up governance on state and local level for over 15 years.
Maarja-Leena Saar is an expert at the Estonian Cooperation Assembly. She has been actively involved in shaping the open digital society since 2015, working on topics such as participatory democracy and open data
Moderated by: Bart Cosijn is the founder and CEO of the Estonian Dialogue Academy. He has been a professional moderator and facilitator for over 15 years. He is specialized in citizens participation and has been leading many participatory processes, including citizens assemblies.
Don’t miss this opportunity to learn from the pioneers of democratic innovation. Watch the full recording now!
#OpenGovWeek2024 #DemocraticInnovations #Estonia #Finland #CitizenParticipation #opengov #OpenGovWeek #citizen #assembly #initiative #digitaldemocracy
Delfi.ee. Otsepilt. “Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?”
Veebiseminari “Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?” videosalvestus on nüüd järelevaadatav
28. mail 2024 toimus Eesti Koostöö Kogu ja Arenguseire Keskuse ühisseminar uue Eesti inimarengu aruande 2026 (EIA) fookusest lähtuvalt „Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?“. EIA 2026 tuules avasid teemat inimarengu indeksi kolme näitaja majandus, tervis ja haridus kaudu president Kersti Kaljulaid, Ott Oja (VATEK, Eesti Koostöö Kogu) ja Eneli Kindsiko (Tartu Ülikool, Arenguseire Keskus). Arutelu juhtis Tea Danilov. Videosalvestus on järelevaadatav siit: “Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?“.
Mõned kajama jäänud mõtted Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga sulest:
- Tänapäeva lapsed ja noored omandavad õhust tehnoloogia käsitlemise oskused. On ekslik arvata, et kui meie elus on palju tehnoloogiat, peame seda ka palju koolis õpetama. Kool on peamiselt sotsiaalne keskkond. Tänapäeval on enim vaja õpetada ühiskonnaliikmena toimimist – kuidas suhelda, konflikte lahendada, koostööd teha, probleemidele lahendusi leida. See on peamine konkurentsieelis masinate ees.
- Õpioskuse ja huvi tekitamine on õpetaja kõige tähtsam ülesanne.
- See et me Euroopaga võrreldes ehk isegi üle rahastame haridusüsteemi ja alarahastame sotsiaalsüsteemi, peegeldab ka ootusi koolile. Oleme soovinud palju lahendada just haridussüsteemi kaudu.
- Tänane kool ja õpetaja on ülekoormatud. Me paneme aina enam ootusi, ent tingimusi ootuste täitmiseks ei loo. Kõige enam on vaja vabastada õpetajale ja koolijuhile aega, et mõelda ja luua huvi tekitavat koolikeskkonda ja õpisisu. Tuleb teha üks korralik lahutamistehe, et võtta koolilt ära koormat, et tekiks aega. Mingid ülesanded saab delegeerida tehnoloogiale.
- Kui iga kool oleks palju vabam tegema iseseisvaid otsuseid millist kooli nemad tahavad teha, tooks see kiiremini töö käigus välja, mis ideed on konkurentsivõimelisemad, mis lahendused just neile paremini sobivad. Tänane keskselt juhitud protsessipõhine korraldus tekitabki reformiväsimuse ja palju ebasobivaid lahendusi.
- Täna õpetab koolis 5 põlvkonda õpetajaid. Noored õpetajad ei lähe kooli alati pika plaaniga ja sellega peaks karjäärimudel arvestama. Me ei saa lubada riigina endale mudelit, mis noori õpetajaid ei motiveeri.
- Hariduslike ressursse oleks otstarbekam jaotada konkreetsete koolide (või piirkondade) vajadusi arvestades, mitte võrdsuse printsiibil. See otsustusvabadus peaks olema omavalitsusel, kellel on võimalik konkreetsete väljakutsetega silmitsi seisvaid koole rohkem toetada ja teatud kriisides appi minna.
- Eestlaste tervis kaob eluviisi valikute nahka. Kooli keskkonna ja kooli teekonna kujundamise kaudu saab päris palju mõjutada tervislike valikute tegemise harjumust.
- Vaja tervikteenuste vaadet: koolimaja ei tohi olla lukus õhtusel ajal. Kogukonnakool ei tähenda seda, et kogukond käib seal koolis vaid on seal kogu aeg. Me ei pea valima, kas päästame raamatukogu või koolimaja. Need võiksid olla koos, ühes majas. Silotorni mõtlemine raiskab ressursse. Kokku koondudes saab ka ümbritsev kogukond pakkuda koolile olulisi funktsioone, mis vähendavad kooli koormat.
2026. aastaks valmiv inimarengu aruanne keskendub haridusele ja küsib: kuidas haridus meie ühiskonnast vastu peegeldub ja kas peegeldus annab meile tulevikuks piisavalt kindlust? Eesti inimarengu aruanne (EIA) on iga kolme aasta tagant ilmuv ainulaadne kogumik, mis on teaduspõhine peegeldus Eesti tegelikkusest ja arenguvalikutest. Eesti tunnustatud teadlaste poolt koostatud andmestikku ja tulevikustsenaariume saavad oma tegevuses aluseks võtta otsustajad nii poliitikas, majanduses kui ka muudes valdkondades. Eesti inimarengu aruannet annab välja Eesti Koostöö Kogu. Täpsem info EIA 2026 koostamisest: https://kogu.ee/eia-2026/
Fotograaf: Erik Peinar, Riigikogu.
Kanal 2. Telehommik. EIA 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko ja Eesti Koostöö Kogu nõukogu liige Martin Villig
Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga räägib ettekandes “Kas raamatukogu päästab demokraatia?” raamatukogu rollist kaasajana Tartu Ülikooli seminaril “Teadus kõigile: kuidas muudab ühiskond teadust paremaks?”
https://utlib.ut.ee/sundmused/teadus-koigile-kuidas-muudab-uhiskond-teadust-paremaks
Kuku raadio. Pärastlõuna. EIA 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko räägib millised teemad järgmises EIAs luubi alla võetakse
Vikerraadio. Uudis +. EIA 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko räägib haridusest
TÄNA, 29. mai kell 12.00 – 13.30! Eesti Koostöö Kogu tutvustab koos DD Demokraatiakeskusega rahvaalgatuste ja rahvakogude olulist rolli poliitilistes otsustusprotsessides Open Gov Week`l
YT link: https://youtube.com/live/wTDSFw2CWIE?feature=share
Eesti Koostöö Kogu ja DD Demokraatiakeskuse ühisseminaril 29. mail 2024 kell 12.00 – 13.30 „Demokraatlikud uuendused Eestis ja Soomes: rahvaalgatused ja rahvakogud“ viime kogemuse Eesti ja Soome näitel maailma. Veebisillal tutvustame kuidas osalusdemokraatia mehhanismid aitavad vastu seista demokraatia nõrgenemise ja polariseerumisele. Aruteluringis otsime kokkupuutepunkte, kuidas rahvakogude ja rahvaalgatuste koosmõjust kasvatada jõulisemat osalusdemokraatia maastikku kahes Põhja-Euroopa riigis ja kaugemalgi. Küsime, mis on järgmine etapp?
Arutelus osalevad Onni Pekonen (Sitra), Maarja-Leena Saar (Eesti Koostöö Kogu), Teele Pehk (DD Demokraatiakeskus). Arutelujuht on Bart Cosijn (Eesti Dialoogiakadeemia).
- Veebiseminari täpsem info siin: https://bit.ly/4aoXfzD
- Open Gov Week koduleht ja programm asub siin: https://www.opengovweek.org/
ERR.EE. Eneli Kindsiko: praegune klassiruum on tuleviku ühiskond
TÄNA, 28. mai kell 12.00−13.30! Arenguseire Keskuse ja Eesti Koostöö Kogu veebiseminar „Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?“
Täna, 28 mail 2024 kell 12.00 – 13.30 toimub veebi vahendusel Arenguseire Keskuse ja Eesti Koostöö Kogu ühisseminar „Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?“. Otseülekannet saab jälgida ja esinejatelt küsimusi küsida Slido keskkonnas. Liitu veebiseminariga lingil: https://app.sli.do/event/gWTJCiUjJFMzS797YTBwg5 või lehel slido.com #inimareng.
Haridus on olnud Eesti päästerõngas, mis on aidanud meil üleilmses inimarengu indeksis jõuda väga kõrgele kohale (2022. aastal 31. kohal). Paistame maailmas silma tublidusega PISA testides. Euroopa riikide lõikes on meie kulud haridusele osakaaluna SKP-st ühed suurimad, ka koolis käidud aastate poolest oleme üsna inimarengu indeksi tipus ehk 6. kohal, ent miskipärast ei kandu need head haridusnäitajad meie tervisesse ega ka riigi rikkusesse. Keskmise eluea poolest oleme rahvusvahelises võrdluses 42. kohal, sissetulekute arvestuses 40. kohal.
Eesti inimarengu aruande patroon president Alar Karis on öelnud, et hariduspöörde edu määrab ära meie suutlikkuse lahendada paljusid praegusi ja tulevasi kriisiolukordi ning teeb rahva rikkaks nii vaimselt kui ka majanduslikult.
Kuidas haridus meie ühiskonnast vastu peegeldub ja kas see peegeldus on ka tulevikukindel − seda asubki uurima uus Eesti inimarengu aruanne, mis ilmub 2026. aasta alguses. Paljude teadlaste koostöös valmivat ja pika traditsiooniga Eesti ühiskonna tegelikkust ning arenguvalikuid andmepõhiselt käsitlevat kogumikku asub vedama peatoimetaja Eneli Kindsiko (Tartu Ülikool, Arenguseire Keskus). Arenguseire Keskuse ja Eesti Koostöö Kogu ühisseminar kutsubki valmiva inimarengu aruande tuules küsima, kuidas saaks haridus avaldada laiemale inimarengule senisest enam mõju.
Teemat avavad inimarengu indeksi kolme näitaja kaudu Kersti Kaljulaid, Ott Oja ja Eneli Kindsiko. Arutelu juhib Tea Danilov.
Haridus ja majandus: president Kersti Kaljulaid
Mis peaks Eesti haridusvaldkonnas muutuma, et Eesti oleks tulevikumajanduses tegija?
Haridus ja tervis: Ott Oja (Eesti Koostöö Kogu, VATEK)
Milliseid muutusi vajab haridus(süsteem), et rahva tervis Eestis paraneks?
Haridus ja juhtimine: Eneli Kindsiko (Tartu Ülikool, Arenguseire Keskus)
Kuidas uued ootused haridusele koolides ja haridussüsteemis ära juhtida?
Eesti inimarengu aruanne (EIA) on iga kolme aasta tagant ilmuv ainulaadne kogumik, mis on teaduspõhine peegeldus Eesti tegelikkusest ja arenguvalikutest. Eesti tunnustatud teadlaste poolt koostatud andmestikku ja tulevikustsenaariume saavad oma tegevuses aluseks võtta otsustajad nii poliitikas, majanduses kui ka muudes valdkondades. Eesti inimarengu aruannet annab välja Eesti Koostöö Kogu.
Järgmise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja on Eneli Kindsiko
Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis 2026. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande (EIA) peatoimetajaks Tartu Ülikooli kaasprofessori ja Arenguseire Keskuse eksperdi Eneli Kindsiko.
Kahe aasta pärast valmiv ja järjekorras üheteistkümnes inimarengu aruanne keskendub seekord haridusele, püüdes vaadata tänast haridussüsteemi tulevikuperspektiivist ja küsides: kuidas haridus meie ühiskonnast vastu peegeldub ja kas peegeldus annab meile tulevikuks piisavalt kindlust?
Inimarengu aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko sõnul on tänane ühiskond eilne klassiruum ja tänane klassiruum tuleviku ühiskond. „Inimarengu aruande autorid, kes kõik on erinevate valdkondade eksperdid, vaatavad haridust igaüks oma tegevusala vaatevinklist ja küsivad, kas tänane klassiruum oskab ühiskonna vajadustega arvestada ja noori ühiskonna väljakutseteks ette valmistada,“ rääkis Kindsiko. „Üks peamisi oskusi, mida kiiresti muutuvas maailmas järjest rohkem vaja läheb ja klassiruumis jätkuvalt hoida tuleb, on uudishimu. Kõik muu on õpitav.“
Kindsiko sõnul on Eesti haridus küll teadmiste poolest tipus, kuid meie õpilased ja õpetajad stressis ning süsteem ülekoormatud. „Selleks, et vastata muutuva ühiskonna ootustele, peab kogu süsteemis tegema tervisliku lahutamistehte ja midagi hariduse õlgadelt ära võtma. Peame tõsiselt endalt küsima: milliseid teadmisi ja oskusi kaasaegne kool peab õpetama? Mida vajab tuleviku Eesti,“ rääkis Kindsiko.
2026. aastal ilmuva inimarengu aruande peatükkide teemad ja toimetajad on:
1. Hariduse ees seisvad väljakutsed (Maaja Vadi, TÜ)
2. Haridus ja poliitika (Mihkel Solvak, TÜ)
3. Haridus ja majandus (Kaire Põder, EBS)
4. Haridus ja segregatsioon (Tiit Tammaru, TÜ)
5. Haridus ja tehnoloogia (Birgy Lorenz ja Kaido Kikkas, TalTech)
6. Haridus ja kestlikkus (Bianka Plüschke-Altof, TLÜ ja TÜ; Monika Suškevics, EMÜ)
7. Haridus ja õigussüsteem (Rajar Miller, Pärnu Maakohus)
8. Tulevikustsenaariumid: Eesti aastal 2050 (Eneli Kindsiko, TÜ)
Kokku panustab aruande valmimisse ligi 60 teadlast ja eksperti viiest Eesti ülikoolist ning ligi kahekümnsest organisatsioonist. Aruannet rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Eneli Kindsiko on Tartu Ülikooli kaasprofessor. Ka tema varasemad uurimusteemad on keskendunud haridusele ja teadusele, uurides akadeemilise tööturu toimimist ja akadeemilise järelkasvu väljakutseid. Samuti on ta juhtinud Arenguseire Keskuses õpetajate järelkasvu tuleviku uurimissuunda.
Eesti inimarengu aruanne ilmub alates 1995. aastast, 2006. aastast alates annab kogumikku välja SA Eesti Koostöö Kogu. Eesti inimarengu aruande teemafookuse püstitab Eesti Koostöö Kogu nõukogu ning väljaande patroon on Eesti Vabariigi president Alar Karis. Aruanne ilmub raportina iga kahe aasta tagant, koondades Eesti tunnustatud teadlaste koostatud andmestikku ja kirjeldusi Eesti sotsiaalmajandusliku arengu kohta.
UUDISKIRI NR 36 #noortedemokraatia erileht: Miks me peame panustama noorte demokraatia kirjaoskusesse, millest noored unistavad, treenime demokraatiamuskleid, noored soovivad digivahendeid kasutades kaasa rääkida, päevakajalist
Postimees. Arvamus. Juhan Kivirähk: “Eesti on väike riik ja väike ühiskond. Siin ei tohiks lubada seda, et valimiste tulemusel jäetakse poole ühiskonna seisukohad arvestamata.”
Koolide kaasava eelarve lennud lõpetasid inspireeriva koolidemokraatia osaluspäevaga
Eesti Koostöö Kogul koos Korruptsioonivaba Eestiga on kenaks kombeks saanud iga-aastaselt tähistada ja jagada vastastikku inspiratsiooni koolide kaasavat eelarvet läbi teinud koolidega.
Reedel 12.04. toimuski koolidemokraatia osaluspäev “Koo(li)s muudame!”, mis tõi kokku noori ja õpetajaid V ja VI lennust: Saaremaa Gümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, aga ka uusi huvilisi ja varasemaid osalejaid Tartu Annelinna Gümnaasiumist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumist, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumist ja koostööpartnerite poolelt Tallinna Ülikoolist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, MTÜ Mondost ja Eesti Väitlusseltsist.
Päeva alustuseks jagas oma lugu aktiivsest koolinoorest noorpoliitikuks Emma Kruusmäe. Emma on hea näide sellest, et kui on empaatilist suhtumist, julgust välja öelda ja kaitsta oma ideid, aga vajadusel ka oma välja kujunenud seisukohti edasi arendada, saabki noor inimene tuua kaasa mõjusat muutust nii koolis kui ka kohalikul ja riiklikul võimutasandil.
Koos suurepärase Foorumteatriga sai läbi mängitud ja arutatud paar tüüpsituatsooni koolielust ning otsitud ühiselt lahendusi, kuidas neid olukordi saab teistsuguste sõnade, lähenemise või hoiakutega muuta. Mida ikkagi teha, et õpetajad ei otsustaks õpilaste eest ja kuidas tõmmata kaasa koolielu parandamisse ka nn tagareas istuvaid passiivseid õpilasi?
Täname südamest kõiki osalejaid ja tunnustame omalt poolt neid demokraatiasõbralikke koole. Kõik, kellel huvi kaasavat eelarvestamist ka oma koolis läbi proovida, võtke meiega ühendust. Sügisest alustab uus lend.
Kool on koht, kus noored saavad esimesed kogemused demokraatias osalemisest. Hea kool on kaasav, osalemist soodustav, ühiskondlikku märkamist, empaatiat ja loovust toetav.
Eesti Koostöö Kogu koos Korruptsioonivaba Eestiga on koolide kaasavat eelarvet läbi viinud alates 2020. aastast. Vaata selle kohta rohkem siit https://demokraatia.rahvaalgatus.ee/eelarve
Külli Taro: demokraatlik riigikorraldus otsib oma uut teed kõikjal
Kairi Tilga ja Olari Koppel. Uudis+. Kollektiivsete pöördumiste võimalused
Tagasivaade ja video “10. aastat kollektiivsete pöördumiste õigust” sündmuselt
„Pöördumised on sageli olnud omast ajast ees. Nad on olnud kui jäämurdjad mingite teemade pinnale toomisel ja hiljem lõplike otsuste tegemisel. On näiteid, kuidas kollektiivsed pöördumised on aidanud avalikku suhtumist muuta ja ka väikeste sammudega otsusteni viinud“. Nii sõnas 10. aprillil toimunud pidusündmusel “10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust” Riigikogu esimees, Hr Lauri Hussar.
Mõtteid kollektiivsete pöördumiste õiguse ja mõju, aga ka laiemalt osalus- ja esindusdemokraatia teemadel vahetasid Lauri Hussar, Liia Hänni, Rait Maruste, Õnne Pillak, Külli Taro, Züleyxa Izmailova, Maarja-Leena Saar, Tea Danilov, Timo Tarve, Maiu Lauring.
Sõnavõttude koondiks saab öelda, et kümne aastaga on kollektiivsed pöördumised saanud meie demokraatia püsiosaks, täites väga olulist rolli just valimiste vahelisel ajal. Lisaks on Rahvaalgatus.ee omamoodi riigielu kroonika ja andmebaas, sest läbi kümnendi tehtud algatused peegeldavad konkreetsete aastate teemasid ja meelsust.
Ent kõlasid ka ettepanekud algatuste ja menetluse kvaliteedi tõstmise osas ja vajadus äratada ühiskondlik tähelepanu selle osalusdemokraatia tööriista ja algatuste mõju üle.
Eesti Koostöö Kogu sai kaasa palju häid sõnu, aga ka ülesandeid, millega tööd edasi teha.
Täname oma head partnerit Riigikogu põhiseaduskomisjoni sündmuse kooskorraldamise eest. Täname kõiki esinejaid ja kaasamõtlejaid.
- Sündmuse fotogalerii on leitav siit
- Vaata salvestust ja kõlanud ettepanekuid siit
- Tutvu Eesti ja Soome kodanikualgatuste süsteemiga siit
UUDISKIRI NR 35: Kollektiivsetest pöördumistest Eestis ja Soomes, “Dialoog kogukonnaga” kokkuvote, “10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust”
Kairi Tilga Kuku raadio saates Sihik: Osalusportaalil Rahvaalgatus.ee on välja kujunenud roll poliitikas osalemise mehhanismina
Ilmus Eesti Koostöö Kogu arenguprogrammi “Dialoog kogukonnaga” kokkuvõte
Eelmise aasta oktoobrist selle aasta jaanuarini õppisid 10 ärgast kohaliku juhtimistasandi inimest, mis vahet on vestlusel ja dialoogil, kuidas olla parem kogukonna kuulaja ja kuidas ikkagi dialoogi meetodil aruteluringi korraldada. Esimeses lennus osalesid: Margit Eerik Kose vald, Seily Sõgel-Raid Kehtna vald, Kadi Paaliste Lääne-Nigula valdvald, Marge Trumsi Räpina vald, Rain Terras Rapla vald, Toomas Nael Rapla vald, Maiu Plumer Viimsi vald, Laura Ruul Jõelähtme vald, Indrek Kesküla Väike-Maarja vald, Riina Haljasoks Tapa vald.
ERR.ee. Arvamus. Maarja-Leena Saar: rahvaalgatuse portaal andis inimestele hääle
Ilmus esmakordne raport: “Kollektiivsed pöördumised viimasel kümnendil Eestis ja Soomes”
Eesti Koostöö Kogu ja Soome Innovatsioonifond Sitra koostöös valminud raportis antakse esmakordne võrdlev ülevaade kahe riigi kollektiivsete pöördumiste arengutest viimase kümne aasta jooksul.
Kollektiivsed pöördumised on olnud murranguline demokraatlik uuendus nii Soomes kui ka Eestis, mis on mõlemas riigis suurendanud kodanike ja poliitikakujundajate teadlikkust sellest, et üksikisikud saavad ja peaksid osalema poliitilises otsustusprotsessis ka valimistevahelisel ajal.
Andmete, uuringute ning asjaomaste asutuste ja väliste vaatlejate ekspertarvamuste põhjal koostatud esmakordse võrdleva ülevaate põhijäreldus on: nii Eestis kui ka Soomes on kollektiivsetest pöördumistest saanud selgelt välja kujunenud avalikkuse poliitikas osalemise mehhanism, mida kodanikud regulaarselt kasutavad, et tuua oma ideid ja muresid parlamendi päevakorda ning tõstatada avalikkuses mitmesuguseid teemasid. Taolised tõhusad osalusmehhanismid aitavad võidelda demokraatia nõrgenemise ja polariseerumise suurenemise negatiivsete suundumustega.
AUTORID:
Eesti: Maarja-Leena Saar (Eesti Koostöö Kogu) ja Maarja Olesk (Balti Uuringute Instituut)
Soome: Onni Pekonen (Sitra) ja Henna Hiilamo (Sitra)
TÄISMAHUS RAPORT (inglise keeles): Citizens´ initiatives in Finland and Estonia. The journey so far (Sitra, 2024)
RAPORTI SISSEJUHATUS, KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED (eesti keeles): Kollektiivsed pöördumised Soomes ja Eestis
VÕRDLEVA ÜLEVAATE FAKTILEHT (eesti keeles): Faktileht – Soome ja Eesti võrdlus
*
RAPORTI TUTVUSTUS toimub 10. aprillil Riigikogu konverentsisaalis sündmuse „10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust Eestis“ raames. Täpsemalt siit
HUVI KORRAL KÜSI LISA: Maarja-Leena Saar, ekspert maarjaleena@kogu.ee